Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Maag Hannes Vanaküla: loobuge rahast ja hinnake tõeliselt väärtuslikku!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Elu24
Copy
Maag Hannes Vanaküla: "Loobuge rahast ja väärtustage tõelisi väärtusi!"
Maag Hannes Vanaküla: "Loobuge rahast ja väärtustage tõelisi väärtusi!" Foto: elu24.ee
Eesti vanasõna ütleb: kala hakkab haisema peast. Seepärast peaks inimene, kes ei ole eluga rahul, esimese asjana kontrollima, kellele ta allub. Siinkohal tuleb vabaneda ainujumala illusioonist, mille kohaselt inimene arvab, et tal on üks peremees. Tegelikult on tal neid viis.

Teame, et inimese hing on surematu ning pidevas arengus. Oleme harjunud rääkima ainult hingest kui surematust osast, tegelikult on hing vaid üks viiest inimese ürgalge surematust osast. Need osad on inimese olemus, teadvus, hing, vaim ja mõistus.

Kuna inimene ei ole täiuslik, valib ta endale viis peremeest. Iga peremees haldab tema üht surematut osa, aitab areneda. Miks arvame, et meil on üks valitseja? Sellepärast, et inimene näeks neist ainult üht ega märkaks ülejäänud nelja, kes on temast madalamad ja parasiteerivad teda.

Maag saab neid peremehi näha, kui keskendub inimese valguskeha lilla tahu inimliku kapi peale. Seal on viis sahtlit. Igas sahtlis on üks iidolkuju, mis juhib meie üht surematut osa. Neid sahtleid kutsume ka pesadeks.


Olemusepesa

Selles sahtlis on inimese iidolkuju, mis juhendab inimese olemust. Meie nimetame seda inimese bossiks. Miks inimene vajab bossi? Teame, et kogu elu on suur konkurents. Inimene vajab bossi selleks, et temale toetudes elus paremini läbi lüüa. Kelle on inimene pannud oma bossipesasse, sellele hakkab ta alluma. Ta ei tõsta oma bossi vastu kunagi kätt.

Toon näite ühest sõbrast, kes läks bändiga Venemaale. Seal võttis teda vastu üks kantpea. Kõik kuulasid selle kantpea sõna ja täitsid käske. Kui aga helistas tema ema, hakkas jõugupealik paluma, et ema lubaks tal veel natuke väljas olla. Ema oli karm ja kantpea pidi koju minema. Selles näites oli antud kantpea bossipesas tema ema.

Inimene võib panna bossipesasse ka süsteemi. Näiteks usklik paneb sinna kristluse. Nüüd hakkab ta teostama selle süsteemi elumõtet. Tavaliselt hakkab ta inimesi värbama kristlikku organisatsiooni ja ülistab kristlasi. Ta näeb, et kristlus on ideaalne ja ta eirab selle süsteemi negatiivseid külgi.

Kuna vaimses maailmas valib inimene bossi, mitte vastupidi, siis süsteemid ja inimesed, kes tahavad teistele bossi mängida, püüavad ennast näidata parematena kui inimene, kes endale bossi valib. Inimene valib endale bossiks selle, keda peab endast paremaks.

Siinkohal on jällegi hea näide «Nõidade tuleproov». Sohiga tegid sortsid Nastjast esiknõia. Näidati, et ta on kõige parem selgeltnägija. Enamik inimestest uskus seda ja inimesed, kes toetusid nõiale, valisidki Nastja endale bossiks.

Boss on aga ainuke, kes suudab inimest muuta. Boss muudab oma alamad enda nägu.

Kuna Nastja on üks mõttetu tibi, siis kaotavad tema järgijad mõtlemisvõime. See ongi sortside eesmärk: muuta eesti rahvas lambakarjaks, et nad seeläbi orjastada.

Inimene võib bossi valimisel eksida. See tähendab, et inimene valib mitte arengus endast kõrgema, vaid madalama. Seepärast on loodus andnud meile keha näol hea kontrollmehhanismi.

Kui inimene allub endast madalamale, tekitab keha vihareaktsiooni. Viha on hävitav jõud. Kui inimene on vihane, peab ta teadvustama, et allub endast madalamale ja oma bossi vallandama. Selleks peab ta oma viha bossi vastu suunama.

Kristlased ja sortsid on aga kavalad. Ega asjata ole kristlased loonud saatana kuju. Kuna kristlik süsteem on oma ülesehituselt väga primitiivne, muutuvadki usklikud vihaseks. Selleks, et Jeesus ei kukuks inimese bossipesast välja, ongi loodud süüdlane, kelleks on saatan.

Seeläbi suunavad inimesed oma viha mujale. Samamoodi näitasid sortsid mind «Nõidade tuleproovis» halvas valguses. Eesmärk oli sama: et inimesed, kes alluvad Nastjale, suunaksid oma viha minu peale. Nii saavad Venemaa teenrid rahulikult inimesi orjastada ja nad oma pilli järele tantsima panna.

Kuigi inimestele luuakse objekt, kelle pihta oma viha suunata, läheb viha üle alles siis, kui nad selle tegeliku põhjustaja peale suunavad.

Kokkuvõte:
1.    Boss on vajalik, et elu konkurentsis läbi lüüa.
2.    Inimene valib bossiks selle, keda peab endast paremaks.
3.    Mittetasemel boss tekitab inimeses viha.
4.    Boss muudab inimese olemust.
5.    Inimene ei hakka kunagi oma bossile vastu.

Teadvusepesa

Selles sahtlis on inimese iidolkuju, kes juhendab tema teadvust. Meie nimetame teda inimese õpetajaks.

Inimesel tekib õpetaja järele vajadus siis, kui tal on tekkinud probleem, millele ta ise lahendust leida ei suuda. Nüüd on tal vaja inimest, kes annaks talle mudeli, tegutsemisjuhise, kuidas leida lahendus. Õpetajaks valib inimene selle, kellest ta aru saab ning kes suudab valija hinnangul igasugusest olukorrast välja tulla.

Inimene usaldab oma õpetajat. Õpetaja on inimene või süsteem, kellelt võetakse käitumismudelid, sõnavara, tegutsemismustrid.

Tihti eksitakse ka õpetaja valimisel. Järgides mittetasemel õpetajat, probleemid ei lahene, vaid neid tekib juurde. Ka siin on meie keha hea abimees. Vale õpetuse korral tekivad inimesel hirmud. Hirm on emotsionaalne blokeering, mis ütleb, et oleme valel teel. Hea õpetaja tõstab inimese teadlikkust. Teadlikkus hävitab hirmud, sest hirm on mitteteadmine.

Siinkohal tahaks mainida, et üks isik saab olla ainult ühes iidolpesas. Pole saladus, et mina tahan olla inimeste õpetajapesas, ega ma asjata teooriaid ei tee. Püüan lahendada inimeste probleeme.

Siinkohal on kristlased, sortsid ja ka Mihkel Kärmas eksinud: ma ei ole roninud inimeste bossipesasse. Nad näevad minus vaenlast, sest nemad ise tahavad olla eesti rahva vaimsed juhid.

Kuna nad käituvad agressiivselt ja hävitavalt, on kristlased, sortsid ja Mihkel Kärmase taolised oma olemuselt tegelikult füürerid, väikesed Hitlerid ja Stalinid. Sellele probleemile peaks tõsiselt tähelepanu pöörama. Mina püüan kasvatada uusi inimlikke juhte. Toetan alati sisemiselt kõrge tasemega inimesi, kes hoolivad eesti rahvast.

Hingepesa


Selles sahtlis on inimese kodumaailm. Inimene vajab visioonmaailma. Visioonmaailmas saab ta endas välja arendada uusi oskusi, omadusi. Inimene valib maailma, kus elada, selle järgi, kus on tal kõige mugavam ja turvalisem olla.

Esimene maailm, kus inimene elab, on perekond. Perekond on väike visioonmaailm, mis arendab välja isiksuse. Heast perekonnast tulevad asjalikud, terved inimesed, sest see maailm on võimaldanud inimesel välja arendada eluks vajalikud oskused.

Halvast perekonnast on pärit kompleksides ja saamatud inimesed. Maailm, mis rahuldab inimese vajadusi, võimaldab tal välja tuua oskused ja omadused, mida inimene vajab.

Maailm on keskkond, kus inimene saab arendada oma hingeosasid ja teisikuid. Alateadlikult tunneme ära, millises maailmas keegi elab.

Näiteks elavad tibid glamuurimaailmas. Seal areneb naisel flirtimis- ja võrgutamisoskus. Kristlik maailm arendab inimese orjalikkust. Kriminaalmaailm arendab välja võitlusega seotud hingeosad.

Pole saladus, et eesti arengumaagidel on oma maailm. See maailm soosib mõtlemist. Ega asjata pole loodud meist kui sektist väärpilti. Kuna praegune süsteem vajab lambaid, siis neid häirib maailm, kus inimesed saavad olla isiksused.

Meie arengumaagide maailma on valinud inimesed, keda kristlik süsteem piinanud on. Need on inimesed, kes ei taha olla väljavalitud rahva orjad.

Seega, kui inimene tunneb hingepiinasid või on depressiivne, on tal aeg teadvustada, et ta elab maailmas, mis piirab tema isiksust. Nüüd on aeg muuta oma elustiili ja vahetada välja tutvusringkond.

Igal maailmal on kindel tunnusjoon, mis ühendab kõiki elanikke. Näiteks ärimaailma elanikud ostavad, müüvad ja vahetavad. Usumaailma elanikud palvetavad. Kriminaalmaailma elanikud mõtlevad välja pettuskeeme. Tervendamismaailma elanikud harrastavad hoolitsemist oma keha eest jne.

Vaimupesa

Selles sahtlis on inimese püha missioon. Inimene ei taha ennast teostada mitte sellepärast, et ta on usin, vaid sellepärast, et missioon annab võimu. Näiteks ei taha inimene karjääri teha mitte sellepärast, et ta tahaks vastutada oma alamate eest, vaid ikka sellepärast, et suurendada oma võimu ja positsiooni teiste elanike seas.

Selleks aga, et saada võim ja volitused, peab inimene meeldima maailmale või inimesele, kellel on positsioon. Juhtidele ikka poetakse, eesmärgiks temalt privileegid saada, soovitakse eeliseid teiste ees.

Kui juht või maailm annab inimesele positsiooni, saab ta automaatselt volitused, territooriumi ja ka kohustused. Näiteks tahan mina meeldida planeedile. Planeet andis mulle kohustuse kirjeldusi luua. Selleks, et ma oma tööd saaksin teha, andis planeet mulle võime saladusi lahendada ja inimestega manipuleerida. Peale selle sain ka oma meeskonna.

Vähesed inimesed oskavad missiooni küsida maailmalt. Meie kutsume selliseid inimesi võnkekandjateks. Lihtsad inimesed poevad isiksustele, näiteks firmajuhile. Osa inimestest poeb usuliidritele, et siis läbi saadud volituste teisi ennast teenima panna.

Paljud poevad meediaettevõtete juhtidele, et saaks luua endale vajaliku, kasuliku kujustuse. Seega näitab missioon, kellele tahab inimene kasulik olla ning kellelt loodab saada areaali ja võimu.

Mõistusepesa

Selles sahtlis on inimesel see, mida ta väärtuseks peab. Olgu siinkohal mainitud, et tänapäeval on inimestel seal raha. See on kõige suurem mõtlemisehäire. Raha ei ole väärtus, vaid  väärtuse mõõdupuu. Olgu mainitud, et väärtust omab töövahend, millega saab hüvesid luua. Minul on selleks meeskond ja inimesed. Nendega saan luua kirjeldusi. Kirjeldustega saan tervendada inimesi.

Väärtus on ka territoorium. Ärimaailma valitsejad ahmivad enda kätte arenguruume, andes inimestele raha. Müües aga ära enda territooriumi, muutume orjadeks, mis sellest, et ühel hetkel elame hästi.

Hea näide on Euroopa Liit. Andes Eesti riigile euroabi, võtavad nad meilt ära riigi. Me ei ole enam iseseisev riik, vaid ELi üks osariik, kellel enam sisulist võimu ei ole. Kuidas selline asi võimalikuks sai? Inimesed, kes olid võimu juures, müüsid selle maha. Nad ei väärtustanud riiki, vaid nende mõistusesahtlis oli iidoliks raha. Sellised inimesed muutuvad kadedaks.

Siin on teile ka võti: loobuge rahast ja väärtustage tõelisi väärtusi, millega saate hüvesid luua.

Kui teil on hüved, saate neid vahetada raha vastu, et siis omakorda osta hüvesid, mida te vajate, aga ise ei loo.


Lõpetuseks tahan öelda, et probleemi olemasolul otsib inimene õpetaja. Õpetus määrab ära selle, mida inimene väärtustab. Vastavalt oma väärtustele otsib inimene maailma, kus elada, kus saab oma väärtusi rakendada. Maailm annab juhi ja juht määrab missiooni.

Kui õpetaja ei anna teadmisi, kuidas missiooni teostada, valib inimene uue õpetaja ja ring hakkab jälle otsast peale käima. Minu soovitus inimestele: olge ise oma iidolpesade valitsejad!

Kogu teksti panin kokkuvõtlikult ka joonisele. Vaata ka seda!

Maag Hannes Vanaküla

Tagasi üles