Külalislavastajad toovad Ugalasse klassikat

Hetk 26. veebruaril esietenduva uuslavastuse «Majandustõus ehk Kohe käib pauk» proovist. Pildil (vasakult) Carita Vaikjärv, Arvi Mägi ja Aarne Soro. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ugala toob oma juubelihooaja teisel poolel vaatajate ette inglise situatsioonikomöödia, eesti algupärandi ja kaks maailmaklassikasse kuuluvat teost.

«Sakala» palus lavastajatel neid nelja uuslavastust tutvustada.

Edward Taylor, «Majandustõus ehk Kohe käib pauk».
Lavastaja Oleg Titov.
Esietendub 26. veebruaril
suures saalis.

Oleg Titov: See on klassikaline situatsioonikomöödia, milles on palju segadust, äravahetamist, möödarääkimist ja valesti mõistmist.

Tegevus leiab aset ühel kevadõhtul Pariisis ning tegelased on kõrged euroametnikud ja nendega lähedalt seotud isikud. Poliitika ei ole aga loos olulisel kohal, jutt käib ikkagi võimule lähedal olevate isikute eraelust.

Selgub, et igaühel on kapis luukere, ja kui see kõige ebasobivamal hetkel välja kukub, tuleb mängu igivana võte «Käsi peseb kätt». Keegi ei taha jääda ilma võimalusest karjääriredelil tõusta ja niiviisi suurele rahale lähemale jõuda.

Õhtu jooksul saavad ühes luksuskorteris kokku just need, kes mingil juhul kokku ei tohiks saada, ning lähevad segi uksed, naised, armukesed ja kostüümikohvrid.

Näidend on väga hästi kirjutatud, dialoog on intensiivne ja terav. Minule on sümpaatne see, et tegu on hea inglise komöödiaga, milles ei ole labasusi.

Lavastuse kunstnik on Marge Martin (varem on ta Ugalas kujundanud näiteks «Koturnijad») ning mängivad Arvi Mägi, Vilma Luik, Aarne Soro, Peeter Jürgens, Carita Vaikjärv, Triinu Meriste ja Margus Vaher.


Tom Stoppard, «Arkaadia».
Lavastaja Hendrik Toompere juunior.
Esietendub 20. märtsil suures saalis.

Hendrik Toompere juunior: Tom Stoppardi «Arkaadia» on üks XX sajandi olulisemaid teatritekste. Selle teemad on kirjandusteadus, matemaatika, füüsika, pargiajalugu. Et aga teadust teevad inimesed, määravad tegevuse ja sündmuste kulu ikkagi inimlik kirglikkus, armastus, vihkamine, kadedus ja kiindumus. Olemuselt on see näidend puhtuse ja ilu poole püüdlevate inimeste elust.

Sündmuspaik on Inglismaa Coverly maamõis. See perekond on kuulunud kõrgaristokraatiasse juba sajandeid. Tegevus leiabki aset paralleelselt kahel ajastul: näeme kire ja teaduse kokkupõrget hargnemas aastal 1810 ja tänapäeval.

Romantismiaja algul viibisid selles mõisas kuulus rokk-poeet lord Byron ja nii mõnedki tema tuntud kaasaegsed, kelle armastusest ja kirest sündinud hämarad lood annavad aluse meie kaasaegsetel kahtlustada lord Byronit duellis, mis päädis ühe osapoole surmaga.

Nii et mingis mõttes on see puhas krimka, kus lahendatakse mõrvamüsteeriumi. Muu hulgas saame teada paljude teadusavastuste sünniloost.

Mängivad Eesti muusika- ja teatriakadeemia lavakunstikooli XXIV lennu lõpetavad teatriüliõpilased. See on nende viimane diplomilavastus.

Andri Luup, «Piloot».
Lavastaja Andri Luup.
Esietendub 17. aprillil väikeses saalis.

Andri Luup: Et ma ise olen selle loo autor, on mul raske seda ilma kahestumata kommenteerida. Nii räägingi endast kolmandas isikus.

Autor on mõelnud selle tekstiga eelkõige konflikti välise ja sisemise vahel. Ju siis on talle tundunud, et seda on tänapäeval silmatorkavalt palju. Samas ei ole see ka autorile endale võõras või kauge teema, eks temagi tunne aeg-ajalt soovi olla pigem väline ja muljetavaldav. Eeldatavasti tajub iga inimene vahel sama ja leiab oma elust samasuguse kokkupuutepunkti.

Tegemist on kirjatükiga koomilises võtmes — olen inimestelt kuulnud, et teatris ei soovita näha «reaalset elu», sest see on niigi muserdav. Praegu käib koos näitlejatega teksti ühine viimistlemine ja analüüs.

Kaasa teevad Liina Olmaru, Indrek Sammul, Tanel Ingi, Maria Peterson, Kadri Lepp, Meelis Rämmeld, Luule Komissarov, Arvo Raimo, Janek Vadi, Martin Mill, Anne Valge ja teised.

Henrik Ibsen, «Stockmannid».
Lavastaja Andres Noormets.
Esietendub 8. mail suures saalis.

Andres Noormets: «Stockmannid» (originaali pealkiri «Rahva vaenlane»)
on meie ajastu suur draama, mis pärineb ühe enam loetud ja enam lavastatud norra näitekirjaniku Henrik Ibseni sulest. Näidend on kirjutatud rohkem kui sada aastat tagasi, aga selles peituv aktiivne ja isegi anarhistlik eluhoiak võlub seniajani.

Loo keskmes on väikelinna elu ja hoiakud, mis kriisisituatsioonis äärmuseni pingestuvad ja sunnivad inimesi valima, kas jääda endale ja oma ideaalidele kindlaks või säilitada demagoogiale ja kokkuleplusele tuginedes status quo’d ehk valitsevat seisundit.

Intriigi kannavad vennad Stockmannid, arst ja linnapea, kes peavad tegema valikuid, mis on ühelt poolt ülimalt ebapopulaarsed ja teisalt rohkem kui hädavajalikud. Ilma liigse ajakohastamiseta on selge, et tänapäev murrab end sellesse teksti mürinal sisse ja tegijad ei kavatse tormile kätt ette panna.

Lavastusgrupp on sedakorda Endlast. Kunstnik on Silver Vahtre ja valguskunstnik Margus Vaigur.

Osades on Ugala parimad jõud ja massistseenides kogu Viljandi rahvateatri lugupeetud trupp.