/nginx/o/2010/02/15/312438t1h9392.jpg)
Kümmekonna aasta eest Kuressaare keskaegses piiskopilinnuses sündinud ja hulk ega Eestis ainus seda laadi muusikaüritus olnud Saaremaa ooperipäevad on jälle alanud.
Saaremaa ooperipäevad jõuavad kohe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
19.-24. juuli Kuressaares toimuva muusikapeo raames on kokku kuulata paarkümmend esinemist, mis kõlavavad Kuressaare linnuse kapiitlisaalis ja ooperimajas, Kuressaare Linnateatris ja ooperikohvikus, Kuressaare kõlakojas ja Laurentiuse kirikus, ent ka Karja Katariina kirikus, Pihtlas püha Jakobi kirikus, Kaarma Peeter-Pauli kirikus, Kihelkonna Mihkli kirikus, Pöide kirikus.
Peale kontsertide kuuleb ooperipäevadel suurvorme. Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimelise Moskva akadeemilise muusikateatri esituses kõlavad Saaremaal G. Puccini „Madam Butterfly" ja G. Verdi „La traviata", Vanemuine mängib W. A. Mozarti „Figaro pulma", rahvusooper Estonia G. Verdi „Maskiballi".
Laupäeval 24. juulil tuleb Kuressaare Linnateatris maailma esiettekandele Estonia lasteetendus - Olav Ehala ja Leelo Tungla „ Käsikivi kosmosest".
Eesti esimene ja seni ainus ooperifestival sündis 1999. aastal suuresti tänu Saaremaa tuntud koorijuhi ja muusikapedagoogi Ludmilla Tooni eestvedamisele.
Kuressaare keskaegse piiskopilinnuse suurepäraselt just romantiliste ooperite jaoks sobiva akustikaga hoovil on esinenud nii Peterburi Maria Teatri, Läti Rahvusooperi kui Leedu Ooperi- ja Balletiteatri trupid, lavastajaid ja soliste on ooperipäevadele tulnud nii Viini kui Moskva kuulsatest ooperimajadest, nii Põhjamaadest, Saksamaalt, Brasiiliast kui paljudest muist maailma paigust.
Festivali kunstiline juht on on Arne Mikk