/nginx/o/2008/11/05/90191t1h0a0b.jpg)
Eesti autorite ühingu arvates lahendaks nn failipiraatluse probleemi see, kui internetiteenuse pakkujad korjaksid oma klientidelt kindlat kuumaksu, mis hiljem autorite ühingu kaudu teoste autoritele laiali jagataks.
Autorid tahaksid internetiteenuse pakkujad panna failimaksu korjama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühingu pöördumises seisab: «Usume, et ei ole võimalik ega ka otstarbekas keelata inimestel muusikat alla ja üles laadida. Inimestel peaks olema tagatud võimalus seda seaduslikult teha. [---] Ilmselt ei ole käesoleval hetkel võimalik, et iga konkreetse kliki puhul kukuks ka autori kontole konkreetne summa. Järelikult tuleks otsida mingeid muid teid autoritele tasu maksmiseks.»
Edasi leiavad autorid, et seda raha, mida ühing jaotama hakkab, peaks korjama teenusepakkuja ehk ISP: « Ilmselt oleks siin otstarbekas kasutada süsteemi, mille kohaselt maksaksid seda tasu kollektiivse esindamise organisatsioonile Interneti teenusepakkujad, kes omakorda koguksid selle tasu oma klientidelt. Ette aimates võimalikku pahameeletormi, et miks mitte otse autoritele, peame vajalikuks selgitada, et kahjuks ei ole selline otsemaksmine käesoleva aja tehnilist arengutaset arvestades veel võimalik. Nimelt on igal teosel reeglina mitmeid autoreid, kellel on igaühel õigus osale tasust.»
Aga kui keegi ei laegi autorikaitse all olevaid faile üles või alla? Ka selle jaoks on lahendus olemas: ISPd peaksid oma klientide tegevust jälgima ja sellest lähtuvalt otsustama, kas maksu rakendada või mitte.
«Niisiis peaks teenusepakkuja olema see abimees, kes kogub võrgukasutajatelt tasu ja edastab selle kollektiivse esindamise organisatsioonile edasiseks jagamiseks autorite vahel. Võidakse ju muidugi väita, et ma ei kasuta Internetti muusika üles- ja allalaadimiseks, vaid ainult tekstifailide jms. autoriõigusega mittekaitstud materjali edastamiseks. Kuid sellisel juhul on ju teenusepakkujal võimalus nö sikud lammastest eraldad, sest failide sisu järgi on ju selge, mis need sisaldavad. Ja kui keegi kasutab Internetti tõepoolest ainult arvete maksmiseks ja riigiga suhtlemiseks, siis temale arvet ei esitata.»
Selle pöördumise on allkirjastanud Eesti autorite ühingu juhatuse esimees Mikk Targo ja tegevdirektor Kalev Rattus.
Aga mida arvad sina? Kas selline moodus aitaks failivahetust legaliseerida? Kui suure failimaksu lisandumist internetiarvele (ühes kuus) pead aktsepteeritavaks?