Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Vanemuises etendub Mati Undi “Huntluts”

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Andris Tammela
Copy
Mati Unt.
Mati Unt. Foto: OVE MAIDLA/PM/SCANPIX BALTICS

Vanemuise teatri suures majas esietendub laupäeval, 20. veebruaril "Huntluts", Mati Undi näidend Oskar Lutsu teemadel, mille lavastab Ingo Normet.


"Huntluts" on 1999. aastal ilmunud kogumik, mis sisaldab Mati Undi kolme Lutsu-teemalist teatriteksti. Neist mahukaim on "Täna õhta kell kuus viskame Lutsu", milles tulevad lavale Lutsu tuntud tegelased "Kevadest", "Suvest", "Sügisest" ja ka Luts ise. See näidend ongi uuslavastuse aluseks.

"Nautisime proovides Lutsu keelt ja huumorit, Undi meisterlikkust erinevate kihtide leidmisel ja liitmisel, mis muudab tema näidendi - nagu ka ta parimad romaanid ja lavastused - kihiliste napoleonikookide sarnaseks," rääkis lavastaja Normet. "Väga maitsvateks, üllatavateks, mitte ülearu magusateks. Ja need peidavad eneses inimese olemise saladust."

Normeti teatel oli Unt 9aastane poiss, kui Luts suri. Neid ühendab see, et mõlemad olid pärit Vooremaalt, kus taevas on suur ja lai, ning see, et mõlemad on kõnekeelse kirjanduse meistrid.

"Nende tegelased on luust ja lihast inimesed," märkis Normet. "Kiire ja Tootsi aastakümnetepikkune võitlus ja võistlus küll maa, küll naise, küll tõe ja õiguse eest, tunneb eesti kirjanduses vaid ühte vastet - Andrese ja Pearu maadejagamist."

Mati Unt on kirjutanud oma saatesõnas näitlejatele: "Tammsaare ja Luts pole mitte ilmaasjata meie tähtsaimad kirjanikud. Miskit väga salajast peitub neis."

"Ja Undis ka," lisas Normet.

Etenduse "Huntluts" kunstnik on Liina Unt ja valguskunstnik Andres Sarv. Mängivad Robert Annus, Hannes Kaljujärv, Aivar Tommingas, Jüri Lumiste, Tanel Jonas, Riho Kütsar, Janek Joost, Markus Luik, Raivo Adlas, Margus Jaanovits, Marika Barabanštšikova, Ragne Pekarev, Eva Püssa, Maarja Mitt ja Virve Meerits.

Märksõnad

Tagasi üles