Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Video: neli juhtumit tegelikust elus, mis on Tom Clancy romaanides

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Kaader filmist «The Hunt for Red October». Pildil Sean Connery
Kaader filmist «The Hunt for Red October». Pildil Sean Connery Foto: Youtube

Mõnikord on tegelik elu huvitavam, kui väljamõeldis, kuid spiooniromaanide kirjanik Tom Clancey kajastas tegeliku elu sündmusi oma romaanides.

Clancy suri 1. oktoobril 66-aastasena, edastab Live Science.

Tema spiooni- ja sõjaväeromaanid tegid temast maailmas ühe loetuma autori.

Clancy romaanides leidub nii külma sõja ajal toimunut kui ka nüüdisaja salamõrvu, mis ka tegelikult aset leidsid.

Clancy esimene romaan «The Hunt for Red October» ilmus esmakordselt 1984. aastal. Selles ilmus lugejate ette Clancy kõige kuulsam tegelane Jack Ryan, kellest sai ta teoste keskne karakter. CIA analüütik Ryan aitab selles Nõukogude Liidu allveelaeva meeskonnal põgeneda USAsse. Tuumaallveelaev kannab nime Red October.  Sellest tegi Hollywood ka filmi, peaosas on James Bondi staar Sean Connery.

Väidetavat on juhtumi aluseks tegeliku elu sündmused. 1975. aasta novembris leidis Nõukogude Liidu allveelaeval Storoževoi aset mäss. Allveelaeva poliitkomissar, kolmanda järgu kapten Valeri Sablin korraldas selle protesteerimaks Nõukogude Liidu tollase juhi Leonid Brežnevi ja ta valitsuse korruptsiooni vastu. Pärast seda, kui nõukogude juhid said mässust teada, saadeti allveelaeva taga ajama 13 sõjalaeva. Laev tabati, meeskond arreteeriti ja kuulati üle. Sablin mõisteti riigireetmises süüdi ja lasti 3. augustil 1976. aastal maha.

 

Tegelikus elus aset leidnud juhtum andis Clancyle inspiratsiooni ka 2002. aastal ilmunud romaani «Red Rabbit» jaoks. Keskne tegelane on jälle CIA analüütik Ryan, kes aitab Nõukogude Liidu sõjaväelast, kes annab USAle informatsiooni plaani kohta tappa paavst Johannes Paulus II.

Ajaloost on teada, et Türgi päritolu salamõrvar Mehmet Ali Ağca tulistas ja haavas paavst Johannes Paulus II 1981. aastal. Ağca tunnistas hiljem, et selle taga oli Itaalias resideerunud Bulgaaria sõjaväeatašee Zilo Vassiljev. Osa allikaid aga näitas, et paavsti tapmiskatsega oli seotud ka Türgi neonatside organisatsioon Hallid Hundid.

13. mail 1981. aastal ootasid Ağca ja ta kaaslane Vatikanis Püha Peetruse väljakul paavsti saabumist. Kui paavst Ağcani jõudis, tulistas türklane mitu lasku. Paavst jäi atentaadist ellu. Kaks lähedal olnut said samuti kannatada.

 

Clancy 1994. aasta romaanis «Debt of Honor» tegutseb jälle Ryan, kellest on saanud julgeolekunõunik. Selles teoses kuulutab majanduskriisi ägav Jaapan USAle sõja. Oma poega ja venda leinav Jaapani piloot sõidab Boeing 747 Washingtonis Kapitooliumi hoonesse.

See romaan ilmus seitse aastat enne 11. septembri 2001 terrorirünnakuid. Clancy kommenteeris pärast seda tema romaanis ja päriselus aset leidnud sündmuste kokkulangevust.

«Ma ei ole saanud terroriorganisatsiooni Al-Qaeda juhilt Osama bin Ladenilt fännikirju. Ma ei tea, kas mu raamatuid on Afganistanis müüdud,» sõnas Clancy

Ta lisas, et tema raamatus olnud sündmus ei saanud olla eeskujuks lennukite lendamisel Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornidesse.

 

Clancy 2003. aasta raamatus «Teeth of the Tiger» saab Ryanist luurekonsultant, kes annab nõu agentuurile, milleülesandeks on diskreetselt kõrvaldada USA julgeolekule ohtlikud isikud. Selles tegutseb islamiterrorist, kes tapab ostukeskuses. Clancey võttis aluseks Virginias Charlottesvilles`is asuva ostukeskuse. See välja mõeldud sündmus oli nagu tulevase tegeliku elu sündmuse ettekuulutus.

21. septembril 2013 leidis Aafrika riigis Kenyas Nairobis ostukeskuses astet relvastatud rünnak, milles hukkus 39 inimest. Rünnaku korraldas Somaalias äärmusislamistlik rühmitus Al-Shabaab.  See grupeering teeb koostööd Al-Qaedaga.

Tagasi üles