Homme, 24. juulil, möödub sajand esimesest surmaga lõppenud autoõnnetusest Eestis.
Möödub sajand esimesest autoõnnetusest Eestis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
24. juulil 1908. aastal ei tulnud auto juhtimisega toime kohalik kivitööstur Einberg, kes sõitis Tallinna kesklinnas, Jaani kiriku lähistel, otsa 75-aastasele Villem Kullerile. Õnnetuse ohver suri saadud vigastustesse järgmisel päeval.
Kivitöösturile määrati karistuseks kaks kuud vangistust ning kohustus maksta kannatanu omastele kahjutasu. Lisaks pidi Einberg istuma pärast õnnetust aasta jooksul igal pühapäeval kirikus altari ees eraldi pingis, näoga rahva poole.
Pärast viimast karistust muutunud Einberg kurvameelseks ning loobunud üldse autojuhtimisest.
Eesti Maanteemuuseumi juhataja Mairo Rääski sõnul toimus esimene auto põhjustatud ja surmaga lõppenud liiklusõnnetus 17. augustil 1896. aastal Inglismaal Londonis. Õnnetuse ohver oli 44-aastane kahe lapse ema Bridget Driscoll, kes oli tulnud vaatama tantsuetendust.
Õnnetuse põhjustas kogenematu autojuht Arthur Edsell, kelle sõidukogemus piirdus kolme nädalaga, samuti puudusid tal juhiload. Pärast kuue tunni pikkust uurimist tunnistati avarii õnnetusjuhtumiks. Nii Edsell kui ka autofirma pääsesid karistuseta.
Õnnetuse ohvrit uurinud arst võttis õnnetuse kokku nii: «Ma usun, et sedasorti lollusi ei juhtu enam kunagi.»
Rohkem kui saja aastaga on liikluses hukkunud miljoneid inimesi. Maanteemuuseumi andmetel on Eestis see arv hinnanguliselt üle 10 000. Täpsemat numbrit ei osanud hetkel öelda ka Politsei ja Maanteeameti avalike suhete osakonnad.