Muuseum pakub tuumakaid lühifilme

Biswajiti, 15aastane templitantsija. Foto: Uue Kunsti Muuseum

Pärnu uue kunsti muuseumis tasuta demonstreeritavate tõsielufilmide sarjas linastuvad veebruaris viimasel Pärnu filmifestivalil auhinnatud filmid.

Sel reedel, 12. veebruaril kell 18 näidatakse muuseumi ekraanil koguni kolme laureaati. Tõsi, lühikesi, kuid seda tuumakamaid.

Esimesena tuleb ekraanile „Mahajäetud", 23. Pärnu filmifestivalil peaauhinna võitnud sakslaste Fabian Daubi ja Andreas Gräfensteini 13 minuti pikkune lugu Poola Alam-Sileesia söekaevandustest.

Et sealsed kaevandused on kõik suletud ning igasugune toimetaminegi neis keelatud, toovad Lukasz ja tema vanem vend Jacek sütt sügavustest maa peale keeldudest hoolimata ning oma elu tõsisesse ohtu seades.

Vendi ei peata seadusesilmadki: tühi kõht ja taskutes vilistav tuul sunnivad inimest hullemaidki tempe tegema kui mundrimeestega peitust mängima.

Supriyo Seni „Wagah" võitis läinud suvel parima audiovisuaalse jäädvustuse preemia. 14minutiline linateos on jäädvustus Indiat ja Pakistani lahutava piiri ühest piiriületuskohast, mis igal hilisõhtul ööseks suletakse ja mille igaõhtune kinnipanek on tuhandetele inimestele kujunenud omamoodi vaatamisväärseks rituaaliks.

Samas on film mõtisklus sellest, mida endast üldse kujutab maid ja rahvaid lahutav piir. Seda enam sellises rahvaste ja usundite paabelis, nagu seda on Aasia.

Reede, 12. veebruari filmiõhtu viimane kinotükk on itaallase Diego D'Innocenzo „Pühitsetud tantsija".

See parima põlisrahvaste jäädvustamise auhinna võitnud pooletunnine linateos on portree 15aastasest Biswajitist, kelle igapäevatöö üll ajada naisterõivad, panna põsepuna palgeile ning kehastuda Shiva armukeseks.

Paraku hakkab väsitavatest harjutamistest ning esinemistest koosnev aeg noormehe jaoks lõppema ning ta peab templi turvaliste seinte vahelt lahkuma.

Biswajiti aga ei kujuta elu väljaspool pühakoda ettegi...