Laupäeval, 13. veebruaril peab Pärnu kuursaal sõbrapäeva pidu, üritab püstitada kallistamisrekordit, korraldab musivõistluse ja tervitab algavat tiigriaastat. Õhtu muusikalise poole eest hoolitseb Ukraina-Eesti ühisbänd Svjata Vatra (Püha tuli).
Kuursaalis kallistatakse, musitatakse ja mängitakse vikatit
/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
7. veebruar 2010, 08:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Võtsime Svjatra Vatra sellepärast, et ta on selline kuumavereline punt, kes peaks kõige paremini edasi andma, et sõprus ja armastus on tuline, kuid ka ootamatu," tõdes kuursaali programmijuht Urmas Lass. „Vahetult ma neid kuulnud pole, olen neid vaadanud-kuulanud Youtube'is - väga lahe, loodan, et nad meeldivad ka sõbrapäeva peo publikule."
Lass märkis, et tal on Svjata Vatraga seoses plaane edaspidisekski. Kui esimesel kokkusaamisel osapooled teineteisele sümpatiseerivad, kinnitatakse tärganud sõprust ehk jätkuva koostööga.
„Kui suve poole tulevad hansapäevad, on mõte teha nendega mõnigi üritus veel, see sõbrapäeva pidu ongi rohkem nagu tutvumine," ütles kuursaali programmijuht.
Tulemuslik veresegamine
Svjata Vatra manager Terje Trochynskyi tõdes, et Pärnu pole tõesti paik, kuhu ansambel tihti juhtub. Mõni aasta tagasi astus Svjata Vatra üles siinses džässiklubis, mitugi puhku on mõnuga tantsitud ja muidu hullatud line-tantsu festivalidel.
„Need, kellel on pisut pikem mälu, peaksid meid mäletama," muigas manager Trochynskyi bändi Pärnu sidemetest kõneldes.
Aga seda suurema huviga oodatakse taaskohtumist.
„Twitteris juba meie fännid jagavad mälestusi ja kurdavad, et kes ei saa tulla või kes Pärnu inimene peab just sel päeval kusagile mujale minema," nentis rääkija.
Svjata Vatrat lähemalt jutuks võttes ütles ansambli manager, et bändi näol on tegemist tõesti omamoodi kummalise ühendusega, kus pole enam ei puhast Eestit ega puhast Ukrainat, vaid kokku on saanud kaks ukraina ja kolm eesti verd.
Arvata, et Svjata Vatra teeks tänu sellele mingit enneolematut muusikat, kus lõunamaist temperamenti lahjutaks põhjamaine melanhoolia, pole päris õige.
„Ega eesti lood ole ka sellised maas kükitamise lood, hüpatakse ikka päris kõvasti," tõdes Terje Trochynskyi.
Ent veresegamise resultaat on tõesti tulemuslik: Svjata Vatra on menukalt kontsertreisinud paljudes Euroopa riikides, alles äsja naasis ansambel Hollandist Groningenist Euroopa uute bändide festivalilt „EuroSonic."
Tantsivad kõik ja kõikjal
Mullu suvel oli Svjata Vatral au esineda Rumeenias Félszigeti festivalil kõrvuti maailmakuulsa Briti elektroonilise muusika ansambliga The Prodigy.
„Läheb päris kenasti," tähendas manager bändi esinemistest rääkides. „Et mängime rohkem tantsuks, kutsutakse meid sinna, kus tantsida saab, ja neid kohti on palju. Aga kui ongi kontsert, ega siis ka tavaliselt keegi istu."
Ei saagi, kui Svjata Vatra solist Ruslan Trochynskyi mängib peale trombooni ja duduki vikatit. Mängib ja teeb niiduriistaga igasugu verd tarretavaid vigureid.
Pühapäeva, 14. veebruari varahommikul kell 4.51 algava valge metalltiigri aasta auks sõbrapäeva peol üritatavaks kallistamisrekordiks tuleb ületada mullused numbrid.
Puntrakallistamisel osales toona 214 inimest, paariskallistamisel 144 paari.
Musitamises kuursaalis tippmarke ei üritata, küll peetakse maha võistlus kirglikuma musi auhinnale.
„Äärmiselt lihtne võistlus: peab olema siiras, hea ja tore musi, siis saab auhinna," tõdes võistluse peakohtunik, kuursaali programmijuht Lass. „Võistlejaid hindavad kompetentsed inimesed, elupõlised musitajad, sohki ei tehta."