Hansapäevadest tuleb pidu kogu linnale

Pärnu rahvusvaheliste hansapäevade korraldajad on palju head nõu saanud 2005. aastal Tartus toimunud XXV rahvusvaheliste hansapäevade korraldajatelt. Pildil Tartu hansapäevade lõpurongkäik. Foto: Margus Ansu / Postimees

Igal aastal kohtuvad Die Hanse liikmeslinnad üksteise juures rahvusvahelistel hansapäevadel, sel aastal tuleb suurüritus 24.- 27. juunil Pärnus.

30. rahvusvaheliste hansapäevadeni Pärnus on jäänud napilt viis kuud. Pikalt kabinetivaikuses ette valmistatud festival hakkab tasapisi kuju võtma: paigas on suuremad üritused, konverentsid ja ettevõtmised, sõlmitakse koostöölepinguid.

Hansapäevade koduleht www.parnu2010.eu väidab enesekindlalt, et rahvusvahelised hansapäevad on oma glamuurilt ja meelelahutusväärtuselt võrreldavad olümpiamängudega, jäädes neile pidustustele alla vaid kahes punktis: vähem sportlasi ja vähem sisutühje värvilisi rõngaid, see-eest oluliselt rohkem süvakultuuri ja õlut ...

Kas aga eelarvega maadleval linnal jätkub jaksu suure peoga hakkama saamiseks?  

"Linnakassast on hansapäevadeks eraldatud neli miljonit krooni, peale selle mõnisada tuhat krooni, mis on võimalik juurde saada omanikutulust," selgitas Pärnu hansakomisjoni juht Cardo Remmel. "Rohkem kusagilt raha ei tule, aga arvan, et nimetatud summa eest saab väärika ürituse korraldada. Mõni printsiip tuleb küll üle vaadata, just kultuuriprogrammis on sisseostetud projekte vähem. Olen veendunud, et ükskõik milline linn, mis praegu hansapäevi korraldaks, peaks oma eelarvet kokku tõmbama."

Festivalikava alles kujuneb    

Hansapäevade produtsent Jana Moosar tunnistas, et peo eelarve on ideaalis kavandatuga võrreldes vähenenud ligi poole võrra, kuid see ei takista ettevalmistustöö jätkamist ega teistlaadsete lahenduste otsimist. Paljudele küsimustele pole veel võimalik täpselt vastata.

"Hansapäevade formaat on külastajaile eelkõige sõbraliku ning nautimisväärse linnakeskkonna loomine, sinna kuuluvad nii eriprojektid, arvukad esinemised, turukülastused kui kehakinnitus, ühised tantsu- ja lauluõhtud," rääkis produtsent. "Praegu on tegevuskava paigas, kuid detailid sõltuvad paljudest asjaoludest. Näiteks hansalinnade registreerimise esimene etapp lõpeb märtsis ja kaupmeeste registreerimine mais, seega on võimatu ennustada, mitu kaupmehetelki laadale tuleb ja kui suur pind Vallikääru alast kasutusele võetakse."

Kahjuks ei valmi hansapäeviks Vallikääru kontserdilava, küll peaks tehtud saama esimese etapi ehitustööd, nii et üritused võivad toimuda.

Praegu käib kultuurigruppide kirjapanek, esinejatega sõlmitakse kokkuleppeid, kaupmehi ja ettevõtjaid on teavitatud hansa kodulehel võimalusest esitleda eripakkumisi potentsiaalsetele festivalikülalistele meilt ja mujalt.

Üleskutseid kogukonnale ja ettevõtjaile on oodata veel mitu. Veebruaris algab toitlustajate registreerimine festivalialale, märtsis vabatahtlike juhendajate otsing ning aprillis alustatakse tööd sadakonna vabatahtlikuga. Programmi kokkupanek ja eripakkumiste kogumine kestab mai keskpaigani, kui trükki läheb hansapeo erileht.

Külalisi lähedalt ja kaugemalt    

Vaevalt on jaanitulede suits Pärnu kohal hajunud, kui neljapäeval, 24. juunil saabuvadki hansapäevade külalised. Festivali avatseremoonia algab südalinnas kell 21. Reede ja laupäev on tulvil turumelu, esinemisi vabaõhulavadel. Toimuvad majanduskonverents, hansalinnade mess ja Pärnu ettevõtjate esitlused.

Reede, 25. juuni on pühendatud Pärnu laulupidude 110 aasta juubelile, jagub kontserte ja ühislaulmisi.

Laupäev, 26. juuni on pühendatud etendus- ning tantsukunstile ja tipneb tantsuõhtuga Keskväljakul.

Festivali viimasel päeval on Pärnu külaliste suur rongkäik, kus näeb nii keskaegseid rõivaid kui linnajuhtide ametikette. Ilmselt kell 14 algab ürituse avalik lõputseremoonia, kus hansapäevade korraldusõiguse võtab Pärnu linnapealt üle Kaunase linna esindaja.

Moosari sõnutsi on vara Pärnu hansapäevade külaliste arvu prognoosida, eilseks oli registreerunud kokku 21 hansalinna Saksamaalt, Venemaalt, Hollandist, Lätist, Soomest, Norrast ja Eestist. Novgorodi külastas rahvusvahelistel hansapäevadel üle 40 ja Tartut 77 linna. Viimasena mainitud number on Moosari arvates tõenäoline Pärnu puhulgi.

"Hansapäevade peamine eesmärk on turistide Pärnusse toomine," ütles Remmel. "Linn saab kasu kontaktidest ja külaskäikudest, sest igast linnast on midagi õppida, aga eks hansaliikumine ole rohkem meeleoluüritus, mitte äriprojekt."

Hansalaat, turg ja noorte tegemised

Üks tähtsamaid hansapäevade üritusi on Pärnu kesklinna tänavatel toimuv hansalaat, kus linnad end tutvustavad ja ärilisi-kultuurilisi sidemeid sõlmivad.

Keskaja turg peaks festivalile kõige rohkem tooma ajastu meeleolu, värve ja lõhnu.

Turg jaguneb keskaja stiilis turusüdameks ja ülejäänud osaks. Oodatud on eelkõige omamaiste ja isetehtud toodetega kaubitsejad, aga kõik needki, kes ei osale stiiliturul, kuid esitlevad eestimaise ja pärimusliku inspiratsiooniga tehtut.

Noortehansa ülesanne on elavdada suhtlust eri riikide noorte vahel. Pärnus korraldatakse programm 17-25aastastele, kes soovivad muuta igapäevaelu loodus- ja inimsõbralikumaks ning tunnevad huvi materjalide taaskasutuse vastu. Saab ühiselt aega veeta ja osaleda töötubades, nagu Pärnu ökoloogilise jalajälje analüüs, linnakeskkonna teisiti- ja taasmõtestamine.

Toimuvad töösessioonid oma ala meistritega (ökomoodi propageeriv kunstnik Reet Aus ja Brightoni ülikooli kunstide osakonna õppejõud Ivana Wingham).

"Igast hansalinnast tuleb siia noortehansa saadik või mitu ning selle grupiga tegelen mina," seletas noortehansa eestvedaja Emma Reinhold. "Olen korra enne külastanud rahvusvahelisi hansapäevi üle-eelmisel aastal Salzwedelis ja sealne üritus jättis endast küll väga hea mulje just oma suuruse ja noortele loodud programmiga. Ootan põnevusega, mis hakkab Pärnus toimuma ja kas me Salzwedelile silmad ette anname."

Majandusest ja ajaloost

Majandusinimestele on mõeldud rahvusvaheline majanduskonverents kontserdimajas 25. juunil teemal "Hansa+turism=hansatu-rism?", mille eesmärk on soodustada ärisidemete teket hansalinnade ettevõtjate vahel ja tõhustada koostööd, jagamaks hansaturismikogemusi. Esinema on kutsutud rahvusvaheliselt tunnustatud ettevõtete ja turismiorganisatsioonide esindajaid ja edukaid Eesti turismiettevõtjaid.

Korraldaja Anneli Lepa sõnutsi püütakse leida vastuseid küsimustele, kas hansateemat ja turismiettevõtlust ühendades on võimalik arendada hansaturismi, kuivõrd levinud on hansapärandi kasutamine ettevõtete seas oma tegevuse eristumis- või elamusargumendina ja millised on ettevõtete kogemused hansateema rakendamisel.

Konverentsi teine ülesanne on käivitada rahvusvaheline hansaturismiettevõtjate võrgustik, mis peaks riikides korraldama hansaturismi propageerimise ja arendamise üritusi. Loodetakse käivitada iga-aastase hansa päeva tähistamine hansaturismiteemalise seminari või konverentsiga eri hansalinnas, kuhu ise teemat arutama kogunevad võrgustiku esindajad.

Peaesinejad majanduskonverentsil on Läänemere maade turismikomisjoni tegevjuht Thomas Mielke, ajaloolane Aldur Vunk, Visby abilinnapea Inger Harlevi. Oodata on ligemale 300 osalejat.

21. juunil ajalooseminaril "Pärnult maailmale" saavad kokku teadlased, arutletakse möödaniku üle ja tutvustatakse uusi avastusi.

Tähelepanu all on Pärnus sündinud suurmehed literaat ja filosoof Carl Gustav Jochmann ja Haagi rahvusvahelise kohtu asutaja Friedrich Frommhold Martens. "Esinejate lõplik nimekiri selgub läbirääkimiste teise ringi järel veebruaris," kommenteeris Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk. "Ettekanded on mitmelt rahvusvaheliselt tuntud professorilt, kelle vaatenurk siit pärit suurmeeste tegudele on kahtlemata huvitav ja maailmapilti avardav."

Kultuuri igale maitsele

Hansapäevade kultuuriprogramm kujuneb stiililt päris kirjuks: rahvamuusikast orkestri- ja rokkmuusikani, lohesurfi-show'd, pitsinäitus, keskaja kostüümide demonstratsioon, tantsuetendused, raamatulaat, lastele mõeldud tegevus.

Juba on oma osalemissoovist teada andnud üle 50 kollektiivi nii Pärnust kui kaugemalt ja mõnusat kuulamist-vaatamist peaks leiduma igale huvilisele.

Korraldajad püüavad teha kõik, et põhiprogrammi üritused oleksid tasuta.

Pärnu linnagalerii korraldada on HanseArtWorksi projekt "Hansa reisikohver 2010", mille raames igast hansalinnast oodatakse ühte reisikohvrit. Neist koostatakse näitus keskraamatukogus ja selle ees. Väljapanek jäädvustatakse kataloogis.

Kohver sümboliseerib nii rändamist kui asjade hoidmist. Eriti huvitavad on aga professionaalsete kunstnike reisikohvrid: seni on end näitusele pakkunud 14 kunstnikku, kel kohvris kunstiteosed, installatsioonid, arvutitehnikas tööd.  

Väga uhkeks kujuneb kindlasti 25. juunil korraldatav Pärnu laulupidude 110. aastapäevale pühendatud lauljate rongkäik ja kell 23 Pärnu kolledži juures algav vabaõhu-koorigala "Ajavoogude sees".

"Oodata on ligi 500 lauljat," rääkis lauluöö kunstiline juht Toomas Voll. "Esinevad Pärnu linnaorkester, Pärnu linna ja maakonna ning Eesti hansalinnade koorid ning esinemiskoht on väga huvitava akustikaga, sarnane amfiteatriga. Programmis on isamaalisi ja Eesti koorimuusika raudvara hulka kuuluvaid teoseid, nüüdisaegsete autorite töid ja spetsiaalselt lauluööks tellitud seadeid."

Samal päeval pühitsetakse Eliisabeti kiriku barokkorel, õhtul saab juba nautida esimest kontserti, Bachi oreligalat.

Pidu igale pärnakale

Rahvusvahelised hansapäevad panevad Pärnu korraldajad, ettevõtjad, kultuuritegijad ja käsitöölised kahtlemata proovile: soovib ju iga enesest lugupidav võõrustaja jätta omadele ja külalistele hea mulje, hoolimata majandusseisust ja võimulolijate omavahelisest kemplemisest.

Ilmselt jõuab festival moel või teisel iga pärnakani, kui too neli suvepäeva hommikust õhtuni oma kodus suletud uste-akende taga ei konuta.

Moosar soovitab pärnakatel juba praegu planeerida end alates 24. juuni õhtupoolikust kodus olema ja avama uksed sõpradele-sugulastele, kes kõik korraga majutamist vajada võivad.

Korda tasuks sättida rahva- või ajaloolises stiilis rõivad ja ehted. Varuda kannatlikkust muutuva liikluskorralduse ja heatahtlikkust hiliste õhtutundideni kestva melu talumisel. Panna kitsal ajal kõrvale pisut krabisevat-kõlisevat laadaostudeks.

Südalinna toitlustuskohad peaksid olema valmis teenindama eeldatavast tunduvalt suuremat hulka kliente.

Kibekiiret aega ja korralikku käivet (eriti esmatarbekauba ja toiduainete müügilt) võivad oodata linna kaubanduskeskused.

"Rahvusvahelised hansapäevad Pärnus on meie iseolemise nägu," arvas Moosar kokkuvõtteks. "Tunduvalt suuremat jõukust, uhkemaid mererandu ning keskaegseid ehitisi on maailmas mujalgi küll ja veel. Omakultuur ja viis, kuidas siinkandis asju mõistetakse ja tehakse, on ainus, mis meid tegelikult teistest eristab ning mille pärast on põhjust meile külla tulla."