«Mida teie arvate?»: miks me nii kergesti solvume?
29. jaanuar 2010, 20:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedeõhtune «Mida teie arvate?» võttis sihikule kõik naised, kes meeste naljadest aru ei saa ning mehed, kelle mehelik uhkus saab riivata ka õrnemast tuulehoost.
Ekspertidena pakkusid stuudios Maire Aunastele seltsi näitlejanna Ülle Lichtfeldt, kulturist Ott Kiivikas, etiketiõppejõud Maaja Kallast, nõustaja Ülli Kukumägi ja luuletaja Jürgen Rooste.
Maire Aunaste arvas, et solvumise esimeseks põhjuseks on see, et me räägime teineteisest mööda.
Lavastatud lühiklipis arutleti teemal, kust jookseb piir tögamise ja solvamise vahel. Tõdeti, et ainus lohutus ja lahendus on see, kui ka enda üle vahel nalja oskad visata.
Ott Kiivikas arvas, et seda ikka juhtub, et teed mingit huumorit ja ei mõtlegi midagi pahasti, kuid tõlgendatakse valesti.
Õhku visati ka küsimus: kas naised solvuvad sagedamini kui mehed?
Maaja Kallast pakkus välja ideaalse nipi, kuidas ära tunda solvunud meest - haavunud mehel hakkavat ninast (mitte silmist) vett jooksma, sest ta on nutu äärel.
Teises klipis räägiti aastakümneid vindunud solvumisest sugulaste vahel, mis pisut absurdsel moel hoopis ühel matusel lahti hargnes.
Arutleti, miks on sugulased ja perekonnad omavahel riius - eks ikka raha pärast. Tõdeti, et nii nagu maailmas, on ka Eestis tülide ja solvumise põhjused sageli varandusega seotud.
Kuid mitte ainult - ühe olulise põhjusena toodi välja ka reetlikkus - ka see ajab inimesi lahku ning paneb aastateks vimma pidama.
Kolmandas lühiklipis võeti üles suhteteema - kes kellega maganud on ning kas oma meest ikka võib usaldada, kui ta igale naisele magusalt tere ütleb. Või mine tea - äkki loeb veel salaja naise päevikut...
See andis Mairele võimaluse küsida, kas mehed on usaldusväärsemad kui naised või kas on parem omada sõbratare või sõpru.
Jürgen Rooste arvas, et ehk tõepoolest on meestevaheline suhtlemine kergem.
Lõpetuseks räägiti ka leppimisest - kui kerge või raske see on. Maaja Kallast oli veendunud, et see, kes leppida ei taha, karistab eelkõige iseennast.
Ott Kiivikas oli arvamusel, et leppimist takistab enamasti meie eneseuhkus.
Maire pakkus välja, et igale inimesele polegi tarvis head nägu teha, sest palju meil neid sõpru ikka vaja on.
Saatejuhi viimane soovitus oli tuletada meelde kõik need sõbrad ja sugulased, kellega me tülli oleme läinud ning miks mitte telefonitoru tõsta ja neile helistada.
Mis põhjusel sina viimati solvunud olid ning kuidas olukord lahenes?