Fundamentaalsed küsimused Eesti filmis: «Mis su nimi on?»

Eile jõudis Kanal 2 ekraanil laiade filmihuviliste massideni värske lühimängufilm «Mis su nimi on?»


Müütilistest ning kirjanduslikest tagamaadest tiines filmis (stsenarist ja režissöör Maria Avdjuško) saadetakse kangelane Linnar Priimägi (Linnar Priimägi) kaadritaguse telefonihääle (Edgar Savisaar) poolt võlurohtu otsima, millega seljatada kurja nõia Ansipi kants lahingus kultuuripealinna tiitli pärast. See seik käivitab transkognitaalsete elamuste ahela, mille tagajärjel kaotab kangelane oma MINA ja leiab... aga eks filmivaataja näeb lõpuks isegi, mida ta lõpuks leiab.

Teadmiste templis rahvusraamatukogus tarkuse kuldvillaku poole pürgides kohtab Priimägi Sfinksi (Maria Avdjuško raamatukoguhoidaja rollis), kes röövib tema identiteedi. See ongi filmi murdepunkt. Oma MINA soomusrüüst ilma jäänud kangelane avastab, et särav vaimumõõk on nürinenud ja ta seisab alasti, silmitsi uue kõleda maailmaga.

Seni müüte lahkav linateos muutub korraga äärmiselt nüüdisaegseks ning lõikavalt sotsiaalkriitiliseks. Üks filmi kõige mõjuvamaid kaadreid on kangelase teekond üle inimtühja Vabaduse väljaku. Filmiajaloos näitab meile sama halastamatult ausaid kaadreid näiteks Michelangelo Antonioni filmis «Zabriskie Point» ja Bernardo Bertolucci filmis «Sheltering Sky». Oma ette sümboolne on seos väljaku nimega: kas oma mina kaotus ongi vabadus? Vabadus millest ja milleks?

Järgneb kiire lõppmäng. Vaimusõdalane jääb üksinda kõledasse urbanistlikku maailma, kus miski teda enam ei toeta. Suudab ta oma soomusrüüta taas tõusta, jõuda uuele tasemele, saatuse poolt visatud vabadust maailma uueks loomiseks kasutada?

Nappide vahenditega annab autor edasi muserdatud hinge kurbmängu tulevikuta ühiskonna džunglites: melanhoolsed meditatsioonid kokteiliklaasi taga kunstnike kohvikus, mis viivad õige pea liisunud õlle ja higiste kehade aroomidesse kahtlastes põrandaalustes urgastes.

Siin kohtabki kangelane Poissi (Taavi Eelmaa). Nad suhtuvad teineteisesse nagu Yin ja Yang, nagu Kesk- ja Reformierakond. Väliselt vastandlikud, täiesti erinevatest maailmadest pärit printsiibid ning samas päästmatult seotud.

Järgneb kuulus orgiastseen (võrdle Stanley Kubricku viimase tööga «Eyes Wide Shut»), kus Vaim püherdab kõige tiirasemas ja lihalikumas kõntsas. Saabub hommik. Kirgastunud pilguga vaatab kangelane uut maailma ja Poissi. Ta on läbi käinud Surmavallast, tõusnud piinadest uuele elule, valgustusele. Aga kes on Poiss? Milleks teda vaja oli? Vastus saab olla vaid üks. Ta on LUNASTAJA.

Lühikeses teoses on autor suutnud kokku võtta inimeksistentsi traagika ja ülevuse. Selle sama teemaga, kuid märgatavalt eksistentsiaalsemas võtmes tegeles ka tänavu esilinastunud teine Eesti lühifilm «Mis sul viga on?» Kas me näeme siin Eesti uue vapra filmikunsti manifestikasseti sündi? Jääme ootama filme pealkirjadega «Mis meist saab?» ja «Mis mõttes?».

Tagasi üles