/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
/nginx/o/2010/01/29/303498t1hb36e.jpg)
Vaatamata õues paukuvale pakasele tritsutavad nii põlvepikkused poisipõnnid ja tüdrukutirtsud kui soliidsesse ikka jõudnud taadid ja memmed usinasti Lastestaadioni liuväljal.
Liuväli pakub talverõõmu varavalgest hilisõhtuni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Jõulust saati on meie liuväli rahva kasutuses,” kõneles uisuplatsi hooldetiimi pealik Boris Jakobsoo Pärnu Postimehele. “Tõelistele uisufännidele ei loe paarikümnekraadine pakane tuhkagi, sel talvel oleme vaid ühe päeva külmapühi pidanud. Et viimasel ajal pole eriti palju lund sadanud, saime üpris vähese vaevaga kasvatada soliidse paksusega jääkihi, mis peaks suurtele suladele vastu pidama ja kevadel kaua kestma.”
Uisutamine on hea aeroobne treening
Kuigi eile ennelõunal teatas silt liuvälja väraval, et külma tõttu avatakse uisuplats kell 14, ei valitsenud väljakul vaikus. Sel ajal, kui lumesahka enda ees lükkav liuvälja töötaja Valdo Viikmaa puhastas jäävälja, sättis atleedi välimusega noormees uiske jalga.
“Tuleb tunnistada, et ma pole sel talvel eriti palju liuväljale saanud, kuigi uisutamine on väga hea aeroobne treening,” märkis Vändras elav ja Pärnu auhinnapoes töötav Martin Zaitsev. “Tegelen kulturismiga, meil on neljameheline punt, kellega käime neli korda nädalas Mispo jooksuklubi jõusaalis harjutamas.”
Küsimusele, kui kaua on Zaitsev süstemaatiliselt muskleid kasvatanud, kostis noormees: “Viis aastat tagasi hakkasin kulturismiga tegelema, kuid vahepeal käisin sõjaväes ja õppisin ülikoolis ning treeningud kippusid tagaplaanile jääma. Aasta tagasi võtsin end taas käsile ja tuleb tunnistada, et uisutamine on parim vaheldus saalitreeningutele.”
Kui kulturist üritab aeg-ajalt liuväljalt põhitreeningutele lisa võtta, siis paljud kodulinna ja maakonna sportlikud inimesed kasutavad iga vaba tundi, et uisutades nii keha kui hinge toonust tõsta.
“Liuvälja avame äripäevadel kell kaheksa hommikul ja õhtul kell üheksa peavad lustisõitjad koju minema, et anda ruumi tosinale hokifännile,” seletas juba 42. talve liuvälju hooldav Jakobsoo. “Terve päeva laseme Star FMist nii muusikat kui uudiseid. Kui hokihuvilistel tuleb soov päeval mängida, tõstame väravad väiksemale platsile, kus lustisõitjad neile jalgu ei jää.”
Jakobsoo sõnade kohaselt kasutavad Vanalinna spordiklubi hallatavat liuvälja kõige rohkem koolilapsed. Hommikuti on kehalise kasvatuse tunnid Vanalinna põhikoolil, Ülejõe ja ühisgümnaasiumil, Audru keskkoolil ning Jõõpre koolil.
“Kindlasti korraldame sel talvel mõne spordiklubiga koostöös liuväljal lühidistantsi uisuvõistlusi, hea meelega näeme siin nii firmade spordipäevi kui miks mitte ka sportlikku perepäeva või sünnipäevapidu,” rääkis Jakobsoo. “Mina pole oma elu jooksul nii vinget talve veel näinud. Oleks suur viga jätta kasutamata võimalusi värskes õhus tervist koguda.”
Uisurõõmud tulevad odavalt kätte
Võrreldes mõne teise talvespordialaga, on uisutamine Pärnus üliodav. Jakobsoo sõnade kohaselt maksab oma uiskudega liuväljale tulnule päevapilet vaid viis krooni.
“Selle raha eest võid hommikul liuväljale tulla, vahepeal söömas käia ja õhtul taas uisutada nii palju, kui süda lustib,” teatas Jakobsoo.
Kes pole endale veel uisupaari ostnud, saab varustuse kohapeal laenata. Kokku pakutakse üle 200 uisupaari, mille hulgast leiab endale sobiva suuruse nii lasteaialaps kui korvpalluri kasvu mehemürakas.
Õpilastele maksab tund uisutamist 15 ja täiskasvanule 25 krooni. Kellele piisab poolest tunnist, peab rahakotti kergendama vastavalt 10 ja 15 krooni võrra.