Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Ilusüstid nüüd juba igakuise otsekorraldusega?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Küllike Zukker
Copy
Botox'i ehk botuliintoksiini süstid võivad tekitada sõltuvust.
Botox'i ehk botuliintoksiini süstid võivad tekitada sõltuvust. Foto: AFP / Scanpix

Üks Saksamaa ilukliinikuid pakub klientidele püsikliendistaatust - kindla kuutasu eest võib inimene lasta endale teha nii palju ilusüste, kui ta ise soovib. Eksperdid on taolise pakkumise sügavalt hukka mõistnud.


Münchenis ja Düsseldorfis tegutsev kliinik reklaamib

botox

'i süste viisil, mis on inspireeritud spordiklubide liikmemaksudest. Makstes ära igakuise tasu, mis jääb 39 ja 99 euro vahele, võib klient teenust ehk antud juhul närvimürgi botuliintoksiini süste tarbida nii tihti, kui ta ise heaks arvab, kirjutab Apotheken Umschau.

Erinev hind näitab vaid seda, mitut probleemtsooni süstidega turgutada tuleb. Kui klient soovib terve aasta eest korraga tasuda, on kliiniku sõnul võimalik kokku leppida ka eripakkumiste osas. Kaalumisel on ka variant, et mõne spordiklubi liikmed saaksid esimese süsti vastava flaieri esitamisel lausa tasuta kätte.

Saksa plastilise, rekonstruktiivse ja esteetilise kirurgia spetsialiste koondava ühingu pressiesindaja sõnul on kirjeldatud pakkumine vastuolus arstide tavapärase tasusüsteemiga. Ta on kindel, et sellisel moel teenuse eest tasudes tekib inimestel surve,
et kord juba kinnimakstud teenust tuleb ka maksimaalselt ära kasutada. Nii võibki klient uut süsti paluda juba siis, kui vana mõju veel lahtunudki pole.

Suhteliselt madal hind võib ligi meelitada ka neid, kes protseduuri siiani kalliks põlgasid. Tavaliselt tuleb samas kliinikus ühe botox'i süsti eest välja käia umbes 300 eurot.

Müncheni plastilise kirurgia kliiniku professori Hans-Günther Machensi sõnul on botuliintoksiin medikament, millesse tuleb suhtuda ülima ettevaatlikkusega ning süsti saanud patsiente tuleb jälgida.

Lisaks optilistele ja tervisega seotud riskidele võib see närvimürk tekitada psühholoogilist sõltuvust. On inimesi, kes väidavad, et ei saa süstimata enam eladagi, tõi professor näite.

Närvimürk botuliintoksiin on üks tugevamaid tuntud bioloogilisi mürke, mis halvab lihaseid ning silub tänu sellele miimikakortse ja kanavarbaid. Doseerimisega tuleb aga olla ettevaatlik. Spetsialistide sõnul piisaks terve inimkonna hävitamiseks vaid kahest kilost botuliintoksiinist.



Tagasi üles