Eestlase jaoks võrdub pidu joomisega

Väike istumine koos viina tarbimisega Pärnu Vanas pargis. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Siiri Rebane

,

Elukri

Tänapäeval teab iga lapski, et suitsetamine on tervisele kahjulik. Ühiskonna suhtumine suitsetamisse on valdavalt tauniv, sellest tulenevat kahju ei vaidlusta enamasti ka suitsetajad ise. Alkoholisse ei suhtuta aga nii üheselt.

Lausjoomist küll taunitakse, aga teatud piirini joomist aktsepteeritakse kui midagi iseenesestmõistetavat. Pea ühtegi pidu ei möödu alkoholita, teleski näidatavatel vastuvõttudel löövad riigijuhid šampanjaklaase kokku.

"Pidu = alkohol" - sellist sõnumit kannavad need pildid. Olete ehk märganud, et kui peolauas istub keegi, kes ei joo, siis küsitakse temalt, miks ta ei joo, mitte teistelt, miks nad joovad.

Alkoholismist tulenev kahju on suurem, kui tavaks arvata. Alkohol ei hävita mitte ainult alkohooliku tervist, vaid ka isiksust ning põhjustab kannatusi lisaks joojale endale ka tema lähedastele. Alkohol teeb kurja nii üksikisiku kui ka kogu riigi tasandil. "Alkoholiga liialdamine on meie majandusele kõige suuremat kahju põhjustav terviserisk, ületades suitsetamisest tulenevat kahju kahekordselt," on öelnud tervise arengu instituudi (TAI) direktor Maris Jesse.

Et Eestis tarbitakse alkoholi üle igasuguste normaalsete piiride, näitasid nii statistika kui tänavapilt juba ammu. Kui TAI eelmise aasta novembris jõulise alkoholivastase kampaania käivitas, torkasid need hirmsad arvud lõpuks rohkem silma ja vallandasid senisest tulisemaid diskussioone. Mõned ei suuda neid numbreid lihtsalt uskuda, arvavad, et osa alkoholist, mis statistikas eestimaalaste arvele on läinud, on turistid ostnud või on statistika lihtsalt vale.

Jääme joomises alla vaid tšehhidele

TAI komunikatsiooniosakonna juhataja Helen Noormets ütles Elukirjale, et TAI poolt kampaania raames välja toodud statistika on paraku siiski karm reaalsus: Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka.

Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) andmetel joodi Eestis 2008. aastal inimese kohta (lapsed ja vanurid kaasa arvatud) ligi 12 liitrit absoluutset alkoholi, millega oleme Euroopas Tšehhi järel teisel kohal. 12 liitrit absoluutset alkoholi tähendab kas 30 liitrit viina või 520 pudelit õlut või 133 pudelit veini. Selle kogusega ületame kahekordselt Maailma Terviseorganisatsiooni poolt määratletud piiri kuus liitrit elaniku kohta, millest alates hakkavad tekkima tõsised kahjud rahva tervisele.

Alkoholi tarvitamine on Eestis aastate jooksul pidevalt kasvanud: kui 2000. aastal joodi ühe elaniku kohta 7,6 liitrit puhast alkoholi, siis 2008. aastal juba 11,9 liitrit.

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmeil tarbis 1996. aastal vähemalt mõned korrad nädalas alkoholi 37% meestest ja 7% naistest, 2008. aastal 44% meestest ja 14% naistest. Nooremate meeste seas on kõige rohkem alkoholipruukimist lahutuse järel: 25-34-aastastest lahutatud meestest tarbis 2008. aastal vähemalt paar korda nädalas alkoholi koguni 82% (uuringust ei selgu, kas need mehed olid sunnitud lahutama joomise tõttu või hakkasid nad pärast lahutust rohkem jooma).

Naiste seas oli kõige suurem paar korda nädalas alkoholi tarvitajate protsent 35-44-aastaste abielus naiste hulgas - 23%.

Naiste seas torkab silma, et hariduse kasvuga tõuseb ka paar korda nädalas alkoholi tarvitajate protsent (algharidusega 9%, kõrgharidusega 16%). Meeste hulgas ei näi haridus ses osas eriti rolli mängivat. Kõigis teistes hariduse rühmades on paar korda nädalas alkoholi pruukivaid mehi 44-45%, aga kõrgharitud meeste seas veidi vähem - 41,5%.

Eestis elavad eestlased joovad alkoholi rohkem kui siin elavad muudest rahvustest inimesed. Juba nimetatud tervisekäitumise uuringu andmeil pruukis 2008. aastal vähemalt paar korda nädalas alkoholi 48% eesti ja 33% muudest rahvustest meestest ning 17% eesti ja 9% teistest rahvustest naistest.

Noormets märgib, et sissetulekute suurenedes hakkavad inimesed rohkem jooma, see käib justkui hea elu juurde. Võrreldes nõukogude ajaga on ka alkohoolsete jookide valik tohutu. Aastaid tagasi ei joonud kooliealised tüdrukud, sest polnud selliseid jookegi, mida nad oleksid tahtnud, tänapäeval on limonaadilt alkoholile üleminek näiteks siidrite kaudu väga lihtsaks tehtud.

TAI hinnangul alahindavad inimesed joodud alkoholikoguseid, pidades oma alkoholi tarbimist väiksemaks, kui see tegelikult on. Nii et kuigi 76% inimestest tõdeb, et Eestis juuakse palju, siis enda alkoholitarbimist hinnatakse pigem väheseks (58%) või mõõdukaks (25%). Vaid 2% küsitletuist hindab oma alkoholitarbimist suureks. 15% inimestest väidab, et nad ei joo üldse.

TAI tõdeb, et inimesed ei taju, et nende joodavad kogused on pidevalt suurenenud. Alkoholimüük Eestis on aasta-aastalt kasvanud, samal ajal on vähenenud nende inimeste hulk, kes peavad oma joomist mõõdukaks, ja suurenenud nende hulk, kes peavad seda väheseks.

Alkoholist tingitud kahjud

Alkoholi tekitatud kahjud on Eestis veelgi suuremad kui nendes maades, kus juuakse sarnastes kogustes. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis väga suur suremus mitmesugustesse vigastustesse, enesetappudesse, mürgitustesse. Palju inimesi hukkub liiklusõnnetustes ja tules. Kõige nimetatu juures on sageli rolli mänginud alkohol.

Alkoholiga seotud vigastustesse sureb igal aastal umbes 1500 inimest. Peaaegu kaks kolmandikku kõigist vigastustesse surnutest olid alkoholijoobes. Tulesurmas hukkunutest oli 88% alkoholijoobes. Alkoholist põhjustatud vigastustesse surevad ennekõike just parimas eas mehed. Meeste suremus alkoholist põhjustatud vigastustesse ületab naiste oma keskmiselt 3,3 korda, mõnes vanuserühmas isegi kuni kaheksa korda.

Alkoholi tarbimisega seotud haigustesse sureb igal aastal Eestis 600-700 inimest, sealjuures üle 500 neist on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholtõbi, millele järgnevad alkoholimürgitus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired. Osaliselt alkoholist tingitud haiguste tõttu sureb igal aastal 9000 - 10 000 inimest.

Noormets räägib, et alkoholimürgituste arv on vähenenud, aga alkoholist põhjustatud maksahaiguste arv on kasvanud.
See tähendab, et vähem juuakse ennast väga purju, aga et juuakse sageli, mõjub see ikka. "Pole tähtis, millist alkoholi juua või kui sageli või kui palju korraga, mõjub kogu elu jooksul tarbitud alkoholi kogus, ükskõik, kas juua seda nädalavahetustel korraga palju või iga päev väiksemates annustes, ükskõik, kas viina või kallist veini," ütleb ta.

Eestis on suured nii regulaarsest alkoholitarbimisest kui joobeseisundist põhjustatud kahjud.

Regulaarse tarbimise tagajärg võib olla raske haigus, näiteks maksatsirroos, joobeseisundi tõttu võib kergemini sattuda näiteks liiklusõnnetusse.

EMOR-i uuringu andmeil teab iga teine eestimaalane peresid, kus on alkoholi tõttu probleeme tekkinud. Joomise pärast muretsevad palju alkoholitarvitajate lähedased. 30% meestest tunnistab, et pereliikmed on soovitanud neil vähem alkoholi tarbida.

Kampaania mõjus

Tervise arengu instituudi käivitatud alkoholi liigtarvitamise ennetamise kampaania "Palju sina jood?" kutsub jälgima joodavaid alkoholikoguseid. Nii ulatuslikku alkoholi liigtarvitamist ennetavat kampaaniat pole Eestis varem korraldatud.

Sageli ei märgata, kuidas pealtnäha mõõdukal joomisel võivad kogused osutuda arvatust tegelikult suuremaks. Uuringud näitavad, et inimesed kipuvad joodavaid koguseid alahindama. Samuti ei olda piisavalt teadlikud terviseriskidest, mida alkoholi tarbimine endaga kaasa toob.

Alkoholi tarbimine pole kunagi täiesti ohutu. Kuid see on täiskasvanule väikese terviseriskiga seni, kuni nädalas on vähemalt kolm alkoholivaba päeva ja mees tarbib päevas kuni neli ja naine kuni kaks alkoholiühikut.

Neli alkoholiühikut on näiteks liitris lahjas õlles. Alkoholiühikuks loetakse 10 grammi puhast alkoholi. Joogi alkoholiühikute hulk sõltub alkoholi kangusest ja klaasi või pudeli mõõdust.

Noormets toonitab, et need kolm alkoholivaba päeva nädalas ja kaks õlut päevas on juba riskipiir, millest alates hakkab tekkima tõsiseid terviseprobleeme.

Alkoholi nagu iga sõltuvust tekitava aine ohtlikkus seisneb selles, et peaaegu võimatu on tabada hetke, millest alates muutub tavaline tarbimine sõltuvuseks. Sõltuvus kujuneb välja märkamatult ja kui see on juba tekkinud, siis on sellest äärmiselt raske jagu saada. Seepärast on ohtlik balansseerida riskipiiril.

Ohtlik on näiteks selline harjumus, et igal reedel või laupäeval käiakse sõpradega pidutsemas, ikka koos alkoholiga. Ohumärk on, kui ei osatagi enam ilma alkoholita lõdvestuda ega pidu pidada, spordivõistlust vaadata ega sõbrannaga kohtuda.

Sellise käitumismustri peaks lõhkuma, võiks proovida mõnel nädalavahetusel teisiti käituda - kas pidutsemise asemel midagi muud teha või pidutseda alkoholita. Tuleks jaole saada enne, kui sõltuvus on välja kujunenud, veel siis, kui inimene suudab ise valida, teadlikke otsuseid teha. Sõltuvuse korral ei otsusta inimene, millal või kui palju ta joob. Siis otsustab tema eest alkohol.

Kampaania ajal avas TAI veebilehekülje www.alkoinfo.ee kus on palju põhjalikku informatsiooni alkoholi toime kohta, statistikat ja nõuandeid. See lehekülg on abiks ka joodavate koguste jälgimisel, seal saab arvutada erinevates jookides sisalduvaid alkoholiühikuid.

Alkoinfo lehekülge oli esimese kuuga vaadatud juba üle 150 tuhande korra. Noormetsa sõnul näitab külastuste arv, et huvi teema vastu on suur ja inimesed on valmis sellega tegelema.

Noormets märgib, et üks kampaania ei lahenda muidugi probleemi, aga probleemi teadvustamine on esimene samm selle lahendamisel. Korraldajad on igatahes kampaaniaga rahul, sest see juhtis teemale tähelepanu ja sellest räägiti palju nii meedias kui isekeskis.

Eesti alkoholitootjad ja maaletoojad koos Euroopa Vastutustundliku Alkoholitarbimise Foorumiga on avanud veel teisegi alkoholiteemalise eestikeelse veebilehe www.jootargalt.ee, mis käsitleb alkoholi tervise, ohutuse ja seaduste seisukohast, annab ülevaate erinevatest alkohoolsetest jookidest ning õpetab vältima alkoholi liigtarbimist.

FAKTID

Keskmiselt joob iga Eesti inimene aastas:
76 liitrit õlut,
4 liitrit siidrit,
19 liitrit muud lahjat alkoholi (segatud piiritusjoogid jmt),
10,4 liitrit viina ja
3,2 liitrit muud kanget alkoholi.

2008. aastal joodi Eestis inimese kohta (lapsed ja vanurid kaasa arvatud) ligi 12 liitrit absoluutset alkoholi.

12 liitrit absoluutset alkoholi = 30 liitrit viina või 520 pudelit õlut või 133 pudelit veini.

Alkoholiga seotud vigastustesse sureb igal aastal Eestis umbes 1500 inimest.