Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Kuidas õpetada last rahaga ümber käima

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Küllike Zukker
Copy
Foto: PA Wire/Scanpix

On teada tõde, et lapsed ei käitu mitte meie sõnade, vaid tegude järgi. Kui meil on kombeks kallite ostude tegelikku hinda varjata, paha tuju poeskäiguga turgutada või  reklaami mõjul järjekordne imekreem soetada, siis täpselt sellise käitumisstiili saavad kodunt kaasa ka lapsed.


Kuigi iga lapsevanem soovib oma last täiskasvanueluks ette valmistada, ei tule mitte kõik noored kodust välja kolides majanduslikult toime, kirjutab E24.se. Ühel heal päeval võib ukse taga seista 25-aastane, kellel on näpud põhjas ning kes ema tiiva alla tagasi tahab pöörduda.

Kuidas seda vältida? E24.se annab mõned näpunäited.

Pisike laps ei pruugi raha väärtust veel mõista, küll aga asjade väärtust. Ära loobi kõiki mänguasju, nii katkisi kui terveid läbisegi ühte suurde korvi. Aseta need lapse kaasabil ilusasti riiulitele, näidates sellega, et suhtud lapse omandisse austusega. Kuid ära unusta sama ka enda asjade puhul. Kui sinu hinnalised saapad on visatud koridorinurgas olevasse kingahunnikusse, siis laps näeb seda.

Räägi lapsega reklaamist ja sellest, miks seda tehakse. Selgitused mõjuvad paremini kui reklaamist hoidumine. See ei õnnestu nagunii. Selgita talle, miks on küpsisepakil Puhhi pilt või miks on pesupulbrireklaamis sageli lapsed.

Poeskäimine on lahe tegevus, nõnda arvab enamik lastest. Luba lapsel mõnikord osta see plastmassist sõrmus, mis siis, et sa seda täielikuks pahnaks pead. Kui sõrmus katki läheb, on lapsega hiljem hea arutada, miks selliseid kehvi asju üldse müüakse.

Räägi lapsele raha kogumisest, selgitades, et see on üks võimalusi oma unistuste täitmiseks. Räägi oma kogemustest ning lapseea unistustest.

Võid valida lapsele läbipaistva hoiupõrsa, siis näeb ta oma silmaga, kuidas stardikapital kasvab. Erguta kogumist, lisades ühe krooni omalt poolt, kui laps on hoidnud kokku viis krooni.

Kui annad lapsele iganädalast taskuraha, siis jälgi, et see oleks piisavalt suur, et ta sellest midagi ka kõrvale saaks panna.

Säästmise kõrval ära unusta ka andmise rõõmu. Lase lapsel pista natuke raha annetuskastidesse ning aeg-ajalt sõpradele pisikesi kingitusi teha.

Kassaraamatu pidamine tundub tüütu, kuid paljudele algklassilastele see meeldib. Las nad siis peavad oma väikest kassavihikut, kuhu tulud ja kulud kirja saab panna. Küllap tüdinevad nad õige pea, kuid midagi kasulikku on nad sellest kindlasti õppinud.

Suuremate lastega saab pere rahaasjade üle täpsemalt rääkida, õpetades eelkõige seda, et raha saab lõpuks otsa.

Kõige hullem, mida vanemad teha saavad, on anda lapsele lisaraha niipea, kui nende tavapärane taskuraha otsa on lõppenud. Lapsed, kes on harjunud pideva toetamisega, ei saa sellest harjumusest lahti ka täiskasvanuna.

Lapsi treenib hästi ka see, kui neil on oma pangakonto ja isiklik pangakaart.

Luba lapsel ise raha teenida, näiteks naabri koera jalutades või muru niites, postkaarte või ajalehti müües.

Lase lapsel igatseda. Täiskasvanud unustavad, kui imeline on millegi järele piisavalt palju igatseda. Pigem on oht, et me murdume ning täidame kõik soovid ühekorraga. Võib-olla on see meie must südametunnistus, mis sunnib meid ostma tütrele juba kahekümnenda Barbie-nuku või pojale veel terve hunniku mängusõdureid.

Oskus fantaseerida, unistada ja igatseda on tegelikult suur rikkus ning ehk on just see tõeline kapital, mida kodunt kaasa võtta.







Tagasi üles