ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) andmetel peab üle poole miljardi inimese päevas toime tulema alla kahe dollariga.
Üle poole miljardi inimese peab toime tulema alla kahe dollariga
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
18. juuli 2008, 13:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
UNCTAD-i värske raporti kohaselt peab 1, 57 dollariga tulema toime 581 miljonit inimest ehk rohkem kui Euroopa Liidus elanikke on kokku, edastab AFP.
Kuigi arengumaade majandus kasvab pidevalt, sööb rahvastiku suur juurdekasv neile riikidele määratud arenguabi ära.
Maailma kõige vaesema 50 riigi hulgas on näiteks Afganistan, Etioopia, Haiiti, Somaalia, Mosambiik, Sudaan, Kongo, Mali, Senegal, Tansaania ja Sambia.
UNCTADi juht Supachai Panitchpakdi kritiseeris arenenud riikidest arengumaadesse suunatavat abi.
«Arenguabi ei peaks määrama nii karmide reeglite alusel, nagu seda praegu tehakse. Vaesed riigid ei suuda selle tõttu viia ellu neile vajalikku poliitikat. Arenguriikidele esitatate nõudmiste hulgas on näiteks majanduskasv, erastamine ja pankadele vabade käte andmine,» lausus Panitchpakdi.
UNCTAD kritiseerib oma raportis ka rahvusvahelist valuutafondi (IMF), kelle abi ei ole aidnud kõige vaesemate riikide olukorda eriti parandada.
Tööstusriikide poolt arengumaadesse suunatav abi suurenes paar aastat tagasi 28 miljardi dollarini (274 miljardit krooni). Vaeste riikide elanikkonna juurdekasvu arvesse võttes on see summa umbes 20 protsenti väiksem kui 1990. aastal antud abisumma.
Kõige vaesemaid riike ei ole aidanud jalule isegi mitte tagastamatud investeeringud. Lisaks on neil riikidel suured võlakoormad. 50 kõige vaesemast riigist 34 ei pääsenud rahvusvahelisse võlgade kustutamise programmi.
Kuid need 16 arenguriiki, mis sinna pääsesid, said võlakoorma kustutamisest majanduskasvuks abi.
Kõige vaestemate riikide võlakoorem ulatub 132 miljardi dollarini (1,2 triljonit krooni).
«Nüüd on arengumaade seniseid majandussaavutusi hakanud ohustama pidevalt kasvav toiduhind,» lisas varem Maailma kaubandusorganisatsiooni WTO juhiks olnud Supachai.