/nginx/o/2010/01/20/299582t1h7bd6.jpg)
Reedel avatakse Pärnu kuursaalis üritustesarja "Sadamakõrts" raames Peopaat, milles saab kuni kaheksaliikmeline seltskond pidutseda tavalisest erilisemas kohas.
Reedel avatakse Pärnu kuursaalis üritustesarja "Sadamakõrts" raames Peopaat, milles saab kuni kaheksaliikmeline seltskond pidutseda tavalisest erilisemas kohas.
"Tegemist on 1985. aastal Liu paaditehases ehitatud lappajaga, millega on merd küntud aastaid," teadis Pärnu kuursaali programmijuht Urmas Lass. "Paat on 7,5 meetrit pikk ja 2,5 meetrit lai. Paat on kuulunud Audru karusloomakasvatusele, härra Koppelile ja tõsteti kaldale Peerni sadamas. Sealt viis räsitud paadi tee juba Leksa ärisse, kus paat praktiliselt uuesti üles ehitati."
Lassi kinnitusel on paadis kohti kaheksale inimesele, seal on sügavkülm ja paadis on oma tantsuplatski.
"Peopaati pääsevad pidutsema ennelõike "Sadamakõrtsi" üritustel eriti silma paistnud mere- ja kalamehed," rääkis Lass. "Ent paati on võimalik ka reserveerida ja kasutada sünnipäevadeks ning muudeks tähtpäevadeks. Peopaat sobib neile, kes tahavad teha pidu erilises kohas, sest ega iga päev saa ju paadis pidu panna."
Kuursaali "Sadamakõrts" on üritustesari, mille idee on väärtustada Pärnu olemist mere ja jõe vahel.
"Tegu on ainukese veeteemalise üritusega, mis toimub Pärnus aasta läbi," väitis kuursaali programmijuht. "Et Pärnus puudub suvine veega seotud üritus, plaanime "Sadamakõrtsi" suvel edasi arendada väikeseks omanäoliseks festivaliks."
Lassi seletuse järgi plaanib kuursaal suveks üritust, mille käigus tutvustatakse rannakalurite elu-olu, samuti võiksid toimuda rannakalurite jõukatsumised ja osta saaks rannakalurite kaupa, näiteks suitsukala.
"Tegu oleks seltsielu laadse üritusega, kuhu kutsuks kõikvõimalikke huvitavaid inimesi, kes katsuksid omavahel jõudugi," märkis Lass. "Eks ideid suviseks veeürituseks on veelgi, kuid neist plaanidest on vara rääkida."
Lassi kinnitusel on kuursaalis kasutatavad dekoratsioonid saadud rannakaluritelt ja nende abil on püütud kalu aastaid. Osa võrkudes on säilinud mereadru.