Ajalootund: mille eest NSVLis välismaa bände ära keelati

Keelatud bändide nimekiri. Foto: Arhiivipilt

Tolmustest arhiividest ilmus päevavalgele huvitav dokument, milles nõukogude võimurid põhjendavad erinevate välismaa artistide ärakeelamist.

See huvitav ürik sündis 1985. aasta 10. jaanuaril, niisiis peaaegu veerand sajandit tagasi. Usinad komsomolitegelased kuulasid hoolega välismaiste muusikute plaate ja andsid oma hinnanguid. Tuli ju nõukogude noorte maailmavaade pilvitu ja päikseline hoida, et seda ei pääseks mürgitama imperialistliku lääne inimvihkajalikud ideed.

Enamasti keelati bände vägivalla propageerimise pärast. Sellesse seltskonda kuulusid Black Sabbath, Alice Cooper, Nazareth, Scorpions, Village People(!) ja teised. Kui kollektiivil oli mingigi seos punkliikumisega, piisas selles automaatselt keelunimekirja sattumiseks: Sex Pistols, Madness, B52, Ramones ja muud sellised.

Pink Floyd ja Talking Heads said keelutempli peale sekkumise eest NSVLi välispoliitikasse - nemad kritiseerisid Afganistani sõda. Veel saavad bändid keelu peale usuhulluse ja neofašismi propageerimise pärast.

Kõige peenemat vahet tehakse seksi ja erootika vahel. Nii näiteks süüdistatakse Donna Summerit erotismis, aga Tina Turnerit selgekujulises seksis. Võta nüüd kinni, millest selline seksistlik vahetegemine.

Omaette lõbus on lugeda artistide kirillitsasse väänatud nimesid.
Tundub, et kõigile kriteeriumitele vastavad tolleaegsetest menuansamblitest vaid ABBA ja Boney-M. Mõlemate litsentsiplaat avaldati Nõukogude Liidus.

 Aga õige pea tuli perstroika ja nagu laulis Villu Tamme: «Kõlab ka keelatud bändide hüüd».