Muusika õhutas rahvuslippe välja tooma
Praegusele Raadio Elmari ja Trio Raadiogrupi Lõuna-Eesti esinduse juhile Jaan Habichtile nimetuks jäänud julgeolekutegelane pidi tugevasti pettuma.
«Et olime ühtlasi suhteliselt rõõmsas ja joviaalses meeleolus ja et Riho oli sellel hetkel lähedal, siis sai auväärsele julgeolekutegelasele teatatud, et kui ta soovib, siis võib ta seda ise rahvale teatada,» meenutas Habicht. «Ta ei tahtnud.»
Rahvast 12 000
Rahvast oli Tähtvere nõlvadel 12 000. Nad kuulasid Tartu kümnendate muusikapäevade vabaõhukontserdi esimese päeva bände. Mõned kuulajatest olid teinud toona väga suurt julgust nõudva teo - lehvitasid pingiridade vahel sinimustvalgeid lippe.
Habichti nimetatud Riho oli tookordne Tartu Rahvasaadikute Nõukogu täitevkomitee (praeguses mõistes linnavalitsus) kultuuri- ja spordiosakonna juhataja Riho Illak. Ta juhtis kümnendat korda rokirohkeid muusikapäevi, mis olid välja kasvanud Tartu Riikliku Ülikooli rahvaste sõpruse päevadest 1979.
«Korraldajatele tekkisid lipud ootamatult,» meenutas Illak. «Kui üsna kontserdi alguses esimene lipp välja ilmus, oli meil tohutult hea meel. Ärevust tekitas teadmatus, kui palju jõustruktuurid - julgeolek ja miilits - segama tulevad.»
Igaks juhuks läks Illak kähku pingiridade taha lippu hoidva kahe poisi juurde. «Ütlesin neile, et kui keegi segama tuleb, siis rääkige, et see on kooskõlastatud organisaatoritega. Need olid täitsa võõrad poisid, ja nad olid ise ka natuke hirmunud oma julgusest.»
Noormeeste isamaaline vahvus õhutas selsamal üheksa bändiga vabaõhukontserdil välja tulema rahvuslippudega teisigi. Eeskujuks olid ka kuu tagasi sinist, musta ja valget kangast karistamatult suure rahvasumma ees kõrvuti näha andnud Tartu muinsuskaitsepäevad.
Ohvitseri korraldus
Kuid seaduslikku alust rahvuslippe lehvitada 13. mail 1988 ei olnud ning nõukogude seadusesilm asus korrarikkumist likvideerima.
«Vaevalt sai paar lippu välja ilmuda, kui - jätan nime nimetamata, kuna ta elab veel ja on olnud palju aastaid Eesti politsei teenistuses - kõrge miilitsaohvitser tuli minu juurde ja andis mulle kui orgkomitee esimehele korralduse viivitamatult kord majja lüüa,» meenutas Illak.
Peakorraldaja esitas vastuväite: nii võib tekkida rüselus ja muid tarbetuid ekstsesse. Alampolkovnik ajas oma rida: kui orgkomitee lippe ära ei korista, siis teevad seda militsionäärid.
Seepeale võttis Illak alampolkovniku nina all raadiotelefoniga ühendust muusikapäevade turvateenistuse ülema Andrus Ööveliga (hilisem riigikogulane ja kaitseminister) ning küsis, kui palju on lauluväljakul turvajaid.
Selge sõjaväelaslik vastus andis teada, et parajasti piirab territooriumi 124 meest ja et reservis on 50. Muide, nende hulgas olid ka tulevased riigitegelased, nagu näiteks eksõiguskantsler Allar Jõks, vabariigi valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul ja praegune majandusminister Juhan Parts.
Miilitsaohvitser tõmbus tagasi, kuid ähvardas Illaku kutsuda linna kompartei juhtkonna ette või linna täitevkomitee esimehe juurde aru andma. Seda siiski ei juhtunud ning lipud said popi, roki, pungi ja kantri rütmides lehvida. Järgmise päeva kontserdil olid Tähtvere nõlvad rahvuslipulainetuses.
Kümnendate muusikapäevade programmi eest vastutaja oli toonane Vladimir Iljitš Lenini nimelise Tallinna linnahalli asedirektor, praegune justiitsminister Rein Lang. «Meie suur huvi oli see, et kaadrid lehvivatest rahvuslippudest oleksid televisioonis,» meenutas ta.
Lipud Eesti TVs
Ajaloolised vaated lipumerele jõudsid Eesti TV vaatajate ette Ivar Vigla ja Vahur Kersna ühises saates paar päeva hiljem. «Saime näidata, et sinimustvalged lipud lehvivad avalikul üritusel täiesti vabalt,» ütles Lang.
Illaku andmeil oli see esimene nii rahvarohke üritus, kus eesti rahvuslipud vabalt ja takistamatult lehvisid.
Toonase orgkomitee aseesimehe ja noortemaja Sõpruse direktori, praeguse Tartu linnavolikogu aseesimehe Verni Loodmaa sõnul kandus kümnendatest muusikapäevadest saadud impulss sama aasta suvel edasi võimsalt Leetu tudengilaulupeole Gaudeamus.
«Eesti koorid andsid umbes kuu hiljem teel Vilniusse vahekontserdi Tartus,» meenutas Loodmaa. «Ja siis oli juba peaaegu lubamatu, kui mõnel kooril ei olnud sinimustvalget kaasas. Nii eksportisime rahvuslipu impulsi Leetu. Leedu rahvuslipp tuli esimest korda välja ju Gaudeamusel.»
Eesti trikoloorid lehvisid veel vabamalt ja võimsamalt juunis Tallinna lauluväljakul öölaulupidudel. Eesti NSV Ülemnõukogude presiidium tunnistas sinimustvalge värvikombinatsiooni Eesti rahvusvärvideks 23. juunil 1988.