/nginx/o/2010/01/19/299213t1hdbb5.jpg)
Rinnaga toitmise kasulikkus on tugevalt üle paisutatud, väidavad Norra teadlased. Nende sõnul ei peaks naised, kes ei imeta, musta südametunnistuse pärast kannatama.
Piimapudel on sama hea kui ema rind?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Trondheimi professori Sven M Carlseni arvates tuleks lõpetada naiste süüdistamine, kes mingil põhjusel ei saa või ei taha lapsele rinda anda, kirjutab Sydsvenskan.
Carlsen rõhutab, et loomulikult on rinnaga toitmisel palju häid omadusi, kuid nende hulka ei kuulu lapse tervise eest hoolitsemine. Professorit häirib, et koduses Norras on pudelist toitmine ja rinnapiima asendaja vaat et võrreldav lapse väärkohtlemisega.
Carlseni väited põhinevad tema enda uuringutel ning ühel ulatuslikul uurimisprojektil, mille ameeriklased Valgevenes algatasid. Mahukasse uuringusse kaasati 17 000 ema koos lastega.
Pärast kuus ja pool aastat kestnud jälgimist ei täheldanud teadlased mitte mingeid reaalseid erinevusi nende laste tervises, kes said beebina rinda ja teistel, keda toideti pudelist.
Carlsen toob näite, et Aafrika ja Aasia maades on rinnapiimal tõepoolest ka tervisele kasulik mõju, sest mitmetes riikides on vesi, millega rinnapiima asendajat segatakse, reostunud. Kuid arenenud riikides ei tohiks tema hinnangul naisi seetõttu küll lõa otsas hoida.
Sven M Carlsen on uuringute käigus muu hulgas täheldanud, et mida rohkem on naise organismis meeshormooni testosterooni, seda raskem on tal ka rinnaga toitmist alustada. Näiteks on suuremat testosteroonihulka leitud rasedatel, kes on ülekaalus või suitsetavad.