Põllumajanduse arengu taga oli küttide-korilaste alkoholisoov?

Õlu.

FOTO: Press Association Images/ Scanpix

Kütid-korilased võisid hakata põllumajandusega tegelema alkoholisoovi tõttu.

Sellisel seisukohal on eelajalooga tegelev USA arheoloog Patrick McGovern, kirjutab  The Independent.

McGoverni sõnul valmisid varajases ühiskonnas esimesed alkohoolsed joogid juhuslikult. Kuid siis tekkis inimestel huvi nende pideva valmistamise vastu. See omakorda viis taimekasvatuseni.

Põllumajandus ja taimekasvatus aga sundisid inimesi paikseks jääma, sest vilja tuli kasvatada ning saak koristada. Ühes kohas elades oli lihtsam ka jooke valmistada.

«Alkohol on inimkonna ajalugu mõjutanud suurel määral. Kui varased inimesed maitse suhu said, siis tahtsid nad veel,» on arheoloog veendunud.

McGovern uuris oma teooria tõestamiseks igivanu nõukilde, mis pärinevad Hiinast, Mehhikost ja Aafrika aladelt.

Arheoloogi arvates võidi esimene õlu valmistada vastavas piirkonnas leidunud metsikutest taimedest. Alles hiljem hakati taimi kasvatama ning nendega katsetama, millisest parimat jooki saab.

Nõukildudelt leitud alkoholi jäljed näitavad, millest jooke valmistati.

Arheoloogi teooria kohaselt võidi õlut hakata varem valmistama kui leiba.

McGoverni sõnul ei suutnud inimesed siis korralikku leiba veel teha. Kuna viljast saadud vedelik oli toitev ning tekitas ka mõnusa tunde, siis võidi eelistada «vedelas olekus leiba».

Arheoloogi arvates võis alkohol olla põllumajandus üheks käivitajaks.

«Ma tahtsin esitada oma nägemuse, millest neoliitikumis taimekasvatus alguse saada võis. Ma tahan edasi uurida ning ülemaailmsed faktid oma teooria toetamiseks kokku panna,» lausus arheoloog.

Tagasi üles