Mimicry: vihase võistluse asemel seisab ilmselt ees hoopis lõbus konkurents

Mimicry pääses Eesti Laul 2010 finaali. Mimicry segab electroclashi psühhedeelse techno, etnobiitide ja garaažirokiga. Foto: Mimicry

11. jaanuaril kogunes raadiomajas 11-liikmeline žürii, et kuulata ja hinnata konkursile Eesti Laul 2010 esitatud 155 laulu. Kümne edasipääsenud loo seas oli ka lugu «New», mille autorid Timmo Linnas, Kaspar Ehlvest, Ivar Kaine, Kene Vernik, Paul Lepasson ja esitaja Mimicry.

Elu24.ee uuris Paul Lepassonilt , millise meeleoluga Mimicry eelseisvale finaalvõistlusele läheb.

Paul, mille poolest on Mimicry lugu just see ainus ja õige EESTI LAUL? Milliseid Eestile omaseid kvaliteete ta aastal 2010 kannab?

Eesti Lauluks sobib see aastal 2010 eelkõige sellepärast, kes oleme meie, selle laulu autorid. Oleme eestlased ja Eesti elanikud. Oleme noored nagu meie riik, alles kujunemas nagu eestlaste eneseteadvus ja julgeme eksperimenteerida nagu ka Eesti ühiskond rohkem julgema peaks.

Kui aga konkreetselt laulust rääkida, siis muusikaliselt peitub selles veidi põhjamaist müstilisust ja jäisust ning meie inimeste kammitsetud tundeid, sissepoole suunatud emotsioone. Mingis mõttes väga eestlaslik lugu. Kindlasti enam, kui meie ülejäänud looming.

Millist konkurenti peate kõige ohtlikumaks? Laulu, autori(te) või esitaja(te) poolest?

Sel aastal on finaali sattunud kohutavalt palju inimesi, keda me täielikult austame. Vesik-Teppand tandem on ohtlikult hea.

Vaiko Eplikult ei oota me vähemat, kui surmavat hoopi ja Malcolm Lincolni Robin Juhkental on samuti täielik tapamasin.

Tegelikult ei karda me midagi. Ongi enam-vähem nii, et võita võib ükskõik kes ja me oleksime tulemusega rahul. Lihtsalt nii hea finaalikoosseis, et vihase võistluse asemel seisab ilmselt ees hoopis lõbus ja positiivne konkurents.

Eesti Laul pole üksnes muusika ja sõnad. Kellega kavatsete lavašõu ja kostüümide loomisel koostööd teha, et finaalkontserdil võimalikult edukalt esineda?

Ei saa veel midagi öelda, sest finaali jõudmine tuli meile täieliku üllatusena. Teada on vaid see, et meil on oma andekas meigikunstnik - sõjamaalingud on tähtis osa meie lavalisest olekust ning kostüümide kohapealt uurime siin-seal maad.

Pärast finalistide selgumist on taas läinud vaidluseks, kumb süsteem on õiglasem, kas žürii tehtud eelvalik või rahvahääletus. Mida Sina arvad?

155 laulu puhul oleks rahvahääletust juba tehniliselt raske teostada, nii et see ka aus oleks. Pealegi on rahva valitu statistilise paratamatusena palju keskmisem ja neutraalsem, mis ei pruugi olla hea, kui vaja on silmapaistvat ja omapärast lugu.

See on muidugi mõistetav, et igasugune kardinatetagune tegevus tekitab umbusku. Ükski žürii ei suuda rahva maitset esindada, kuid samas ei esinda rahvahääletus kellegi maitset.
Keskmine tulemus ei ütle meile, mis on hea lugu. See ütleb, mis on enamuse jaoks talutav.

Žürii on kahest puudulikust lähenemisest parem, sest see annab otsustusõiguse siiski spetsialistide kätte. Virisejaid leidub niikuinii mõlemal puhul, nagu neid leiduks ka ürituse ärajäämise puhul ja üldse igal võimalikul juhul.

Isiklikult oleksime žürii tööga sel aastal rahule jäänud ka siis, kui me poleks ise finaali jõudnud. Väljajäänud artistide protestid on veidi tobedad, sest tingimused olid kõigile ette teada.

Kust selline mõte osaleda Eesti Laul konkursil ja kas finaali jõudmine tuli suure üllatusena?

Mõte tuli lauljalt Kene Vernikult. Alguses seadsime selle eesmärgiks veidi nagu naljana, et oleks lihtsalt eesmärk. Miski, mis ajaks meid lõpuks ometi stuudiosse ja sunniks midagi talletama.

Finaali jõudmine oli väga suur üllatus ja selliste konkurentide kõrval seismine on väga suur au!

Millised on teie võidusšansid?

1/10

Edu teile ka elu24 poolt! 

Kuula Mimicry lugu SIIT.

Mimicryd saab kuulata Tartus 22. jaanuaril klubis Plink Plonk. Mimicryga koos astuvad lavale Iiris Vesik bändiga ja Robin Juhkentali bänd Malcolm Lincoln. Pilet 50.- ja uksed avatakse kell 22.00