Hiljuti Saksamaal tehtud uurimuses väidetakse, et kuulsa Saksa filosoofi Friedrich Nietzsche õde manipuleeris oma vennaga, tehes temast antisemiidi.
Õde tegi Nietzschest fašismi ristiisa?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
19. jaanuar 2010, 10:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elizabeth Förster-Nietzsche oli natsi-Saksamaa diktaatori Adolf Hitleri pooldaja ning võltsis oma venna filosoofilisi töid ja kirju, kirjutab The Telegraph.
Dresdeni ülikooli psühholoog ja Nitzsche uurija Christian Niemeyer sõnas, et ta tahtis oma uues raamatus näidata, et filosoofi õde rikkus ta reputatsiooni.
«Förster-Nietzsche tegi kõik, et oma kuulsa venna reputatsiooni rikkuda. Ta kirjutas venna nimel võltskirju, tahtes jätta muljet, et vend on samasugune äärmusparempoolne nagu tema,» selgitas Niemeyer.
Uurija sõnul oli õde see, kes lõi Nitzsche mainet kahjustanud müüdi, et ta on fašismi ristiisa.
Natsid kasutasid Nietzsche kirjutisi valikuliselt oma ideoloogia alustaladena. Samuti rajasid nad Weimarisse filosoofi muuseumi. Samas on teada, et Hitler ei olnud kunagi ühtegi Nitzsche tööd lugenud.
Elizabeth Förster-Nietzsche toimetas oma venna töid pärast seda, kui filosoofil 1889. aastal vaimsed häired tekkisid. Ta hakkas venna tekstidesse enda ja oma abikaasa Bernhard Försteri paremäärmuslikke ja antisemiitlikke mõtteid sisse ja juurde kirjutama.
Elizabeth Förster-Nietzsche ka Bernhard Förster rajasid Paraguay džunglisse 1887. aastal aaria rassi koloonia Nueva Germania. Kuid ettevõtmine lõppes katastroofiga. Bernhard Förster tegi 1889. aastal enesetapu ning naine pöördus pärast seda Saksamaale tagasi. Ta suri 1935. aastal ning Hitler osales ta matusel.
Niemeyer töötas läbi 505 Nietzsche kirja, mis avaldati Förster-Nietzsche poolt 1909. aastal. Uurija sõnul olid neist ainult 60 originaalid, 32 aga täielikud õepoolsed võltsingud.
Õde muutis ka Nietzsche kuulsaid aforisme, enne kui need avaldati. Ka need aitasid kaasa sellele, et filosoofi hakati antisemiidiks pidama.
«Kuigi Nietzsche mõnest varasemast tööst võib leida antisemiitlikke märkusi ning ta oli lähedane sõber juudivihkajast helilooja Richard Wagneriga, ei saanud filosoofist mitte kunagi antisemiiti ega fašisti,» selgitas uurija.
Tegelikult oli Nietzsche nii antisemitismi kui ka natsionalismi vastane.
Kuigi Nietzsche tööde hilisemates väljaannetes on mitmeid parandusi sisse viidud, ei aidanud need talle külge jäänud stigmast, et ta on antisemiit, enam vabaneda.
Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844 Röcken – 25. august 1900 Weimar) oli saksa filosoof. Käsitles inimest kui ühiskondlikku ja bioloogilist alget ning mõistusele vastanduvat tahet ühendavat individualistlikku olendit, kelle eesmärk on olla kõikidest paratamatutest tingitustest vaba ja ainuüksi võimutahtest juhitud üliinimene.