/nginx/o/2010/01/15/296963t1h295f.jpg)
Teadlase uuring näitas, et Austraalia põliselanike pilli didgeridoo mängimine aitab astmat leevendada.
Uus astmaravim: didgeridoo mängimine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna-Queenslandi ülikooli teadlane Robert Eley lasi seda «puutrompetiks» kutsutavat pilli kuue kuu jooksul mängida kümnel noorel meessoost aborigeenil, kelle oli hingamisega probleeme, kirjutab abc.net.au.
Uuring näitas, et pilli mängimise tagajärjel hingamisraskused vähenesid ning üldine tervislik seisund paranes.
Teadlane selgitas, et didgeridoo puhumisel hakkab õhk hingamissüsteemis paremini liikuma ning hingamine muutub sügavamaks.
Eley kinnitusel avastas ta, et didgeridoo mängimine võib ka astmat leevendada.
Uuringus ei osalenud tüdrukuid, kuna aborigeenide kultuuris on neil seda pilli keelatud mängida.
Didgeridoo leiutati Austraalia aborigeenide poolt umbes 1500 aastat tagasi. See muusikainstrument valmistatakse eukalüptipuust, mis on kas termiitide tõttu või mõnel teisel viisil seest tühjaks muutunud.
Tänapäeva didgeridoo`d on silindri- või koonusekujulised. Pillide pikkus on 1 – 3 meetrit. Kõige mugavam on kasutada 1,2-meetrist pilli. Pilli pikkus mõjutab, millist heli sellega tekitada saab. Mida pikem didgeridoo, seda madalam on selle hääl.