Kanada Alberta ülikooli teadlaste kinnitusel põhjustas merealune vulkaaniline aktiivsus meres elanud organismide massilise väljasuremise 93 miljonit aastat tagasi.
Merealused vulkaanipursked põhjustasid organismide väljasuremist
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
17. juuli 2008, 15:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vulkaanilise tegevuse tõttu vähenes veekogudes hapniku hulk, mis mõjus mereorganismidel hävitavalt, kirjutab BBC.
Uurijate kinnitusel oli keskmine temperatuur 93 miljonit aastat tagasi praegusest kaks korda kõrgem.
Paigas, mida tänapäeval tuntakse Alaskana, kasvasid palmid ning Põhja-Kanadas leidus ülisuuri troopikaroomajaid. Tänapäeva Põhjameri oli jäävaba ja meenuta siis sooja basseini.
Kuid samas sai vulkaanilisest tegevusest tingitud hapnikuvaegus mereorganismidele, sealhulgas ka sellel ajal laialt levinud merekarpidele kui ka merepõhjas elanud foraminiferale saatuslikuks.
Pärast mereorganismide massilist hävimist vähenes atmosfääris kasvuhoonegaaside hulk ja saabus lühiajaline jahedusperiood.
Geoloogid on siiani pead murdnud, mis neid erakordseid sündmusi põhjustas.
Geoloogide Steve Turgeoni ja Robert Creaseri arvates põhjustasid neid kataklüsme ookeanipõhjas toimunud vulkaanilised pursked.
Need omakorda mõjutasid veekoostist ja atmosfääri. Uurijad leidsid tõendusmaterjali kiltkivist, mis pärineb Lõuna-Ameerika rannikulähedasest ookeanipõhjast ja Itaalia mägedest.
Geoloog Tim Braloweri kinnitusel on käibel kaks teooriat selle kohta, mis tegelikult juhtus.
Esimese kohaselt purskasid vulkaanid metalliderikast vedelat magmat, mis tekitas merede ülemises kihis mikrotoitaineid.
Mere pindmises kihis elav plankton ahmis mikrotoitaineid ja säilitas kasvades oma kehas süsinikku. Surres aga kukkusid nad merepõhja ja kõdunesid, hävitades samas veekogude hapnikku.
Teise teooria kohaselt eraldus vulkaanipursetest atmosfääri süsihappegaasi, mis tõi kaasa kliimasoojenemise ning mille tagajärjel Maa veekogude tsirkulatsioon peaaegu peatus.
Veekogude vesi vahetus ainult pindmises kihis ning sügavamates kihtides tekkis hapniku puudus.
93 miljonit aastat tagasi toimunu aidata teadlasi tänapäeva kliimamuutuse senitundmatute asjaolude uurimisel.