/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/03/08/24779t1h0dd1.jpg)
Kultuuriministeerium leiab, et eratelekanalites on viimasel ajal taas esinenud probleeme piiri hägustumisega sponsorteabe ja reklaami vahel.
Riik nõuab erakanalitelt sponsorteabe reeglite järgimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeeriumi meedia ja autoriõiguse osakonna juhataja Peeter Sookruus kirjutas Kanal2 ja TV3 juhtidele, et viimaste kuude monitooringuandmetele tuginedes tuleb tõdeda, et rikkumisi, kus nii-nimetatud sponsorteadete märgi all edastatav on tegelikult reklaamiva sisuga, on olnud telekanalite programmis korduvalt.
Sookruus meenutas, et kevadsuvistel kohtumistel telekanalite juhtidega leidsid ühest mõistmist tõsiasjad, et sponsorteabe eesmärk on teavitada vaatajat sponsori olemasolust antud saate toetamisel, sponsorteave peab olema eristatav ja sponsori nimi peab selgelt välja tulema, sponsorteavet ei tohi esitada müügiedenduslikus vormis ning kui sponsorteave sisaldab eelkõige toote esitlust, on tegu reklaamiga.
Sponsorteave ei saa sisaldada üleskutset tegevusele - osta, tarbida seda toodet või teenust, samuti ei tohi sponsorteavet esitades kiita või tõsta esile selle teenuse või toote omadusi ja muud sellist.
«Et tegu pole kahjuks mitte üksiknäidetega, võib öelda, et selline praktika on väär ja vastuolus ringhäälinguseaduse nõuetega,» kirjutas Sookruus.
Kuna sponsorteabe esitamine reklaami tunnustega loetakse reklaamimahu hulka, siis viimaste kuude monitooringuandmete järgi on taas mitmel korral toimunud seadusega pandud reklaamimahu - kuni 12 minutit tunnis - ületamisi, mistõttu kultuuriministeerium asus menetlema ilmnenud rikkumisjuhtumeid.
«Kultuuriministeerium ootab, et televisiooniorganisatsioonid vaatavad uuesti kriitiliselt läbi oma senise praktika reklaami ja sponsorteabe edastamisel ning viivad selle viivitamatult täielikku kooskõlla ringhäälinguseaduse ja ELi direktiivi nõuetega, võttes arvesse eelpool toodud ja ka kultuuriministeeriumi poolt maikuus saadetud selgitusi,» märkis Sookruus.