Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Hääl reedab ka isiksust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Küllike Zukker
Copy
See, kuidas sa räägid, näitab ka sinu olemust.
See, kuidas sa räägid, näitab ka sinu olemust. Foto: Caro / Scanpix

Millise häälega sa räägid? On sinu hääl kõrge või madal? Kas sinu hääl muutub, kui sa inimeste ees esinema pead? Hääletreeneri arvates pöörame me oma häälele liiga vähe tähelepanu.


Austria hääletreener Katrin Haugeneder kinnitab, et hääles peegeldub ka inimese isiksus. Kui naine oma ülemusega piiksuval häälel kõneleb, siis pole midagi imestada, kui viimane teda kuigi tõsiselt ei võta, rääkis Haugeneder uudisteportaalile Nachrichten.at.

Hääletreeneri sõnul jälgime me kõneleja hääletooni alateadlikult ning see mõjutab konkreetsest inimesest ettekujutuse tekkimist.

Stressirohketes olukordades omandab hääl sageli ebaloomuliku kõla ja muutub kõrgemaks. Seda tuleb ette nii ettekannete tegemisel kui ka olulistel jutuajamistel.

Stress või närvilisus põhjustab katkendlikku hingamist, mille tõttu satub hääl surve alla ja väljub kokkupigistatult - nagu kiirkeedupoti ventiili kergitades. Kuulajatele mõjub see ebameeldivalt.

Selle vältimiseks soovitab hääletreener lihtsaid harjutusi. Eelkõige tasub jälgida kehahoiakut: keha ei tohi olla liiga pinges, kuid ka mitte liiga lõtv. Püsti seistes tuleb seista sirgelt, toetudes mõlemale jalale. Ühele jalale toetudes kaob mõnikord tasakaal ning tähelepanu hajub.

Näolihased tuleb enne kõne pidamist soojaks teha, nii nagu sportlased alati soojendust teevad. Näolihaste äratamiseks mana näole grimasse, tee keeleringe või püüa rääkida, kork suus.

Paljudel inimestel on probleeme kõnetempoga. Usutakse, et pausid tähendavad halba, kuid tegelikult on vastupidi. Pause tehes saab pinget üleval hoida, öeldut rõhutada ja ühtlasi ise hinge tõmmata. Klassikalised venitused nagu «ääää», «hmmm» või «eeee» annavad märku kõnelemisega samaaegselt toimuvast mõttetööst, kuid hääl võiks sel ajal hoopis puhata.

Tagasi üles