/nginx/o/2013/10/02/2423476t1hb731.jpg)
Ameeriklane Frank Baker seisis Vietnami sõjas surmaga silmitsi ja sai selle eest mitu medalit, kuid mehe elu kõige eluohtlikum hetk oli tegelikult ta oma kodus 1995. aastal.
Video: mis põhjustab inimkeha isesüttimise?
:format(webp)/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
2. oktoober 2013, 11:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vermonti osariigis elav Baker valmistus sõpradega kalale minema, kui ta keha järsku süttis, edastab Live Science.
Bakeri loost räägitakse ka dokumentaalsaates «The Unexplained Files».
«Olime valmistumas kalale minekuks ja ma istusin sohval. Kõik oli suurepärane ja mu sõber Peter istus minu lähedal. Siis järsku oli mu keha leekides,» meenutas Baker.
Mees lisas, et enne seda hakkas tal väga kuum. Baker sattus enda sõnul paanikasse.
«Ma ei saanud aru, mis minuga toimub. Põlemine tuli seest välja,» jätkas ameeriklane.
Bakeril ja ta sõbral õnnestus mingil viisil põleng kustutada ning sõber viis kannatanu arsti juurde.
Arsti diagnoos oli ehmatav. Arsti sõnul tekkis siseorganite kuumenemine, mis tungis läbi naha pinna.
Seni ei ole isesüttimiste põhjust suudetud lõpuni kindlaks teha. Paljudel juhtudel on ohvrid olnud üksinda ja tule, nagu näiteks kamin, küünal või sigarett lähedal. Ka on isesüttimise juhtumeid seostatud alkoholijoobe ja eaga.
Teada on, et süttimisel peab olema kolm asja: kõrge kuumus, kütuseallikas ja oksüdeerumist põhjustav aine, milleks tavaliselt on õhk.
Inimkeha koosneb enamuses veest, mille tõttu peaks süttimine olema raske. Oletatakse, et inimkehas olev rasv on kütuseallikas ning riided on nagu küünal. Kui rasv hakkab mingil põhjusel sulama, siis tekib põleng sees ning hiljem ilmneb keha pinnal.
Paranormaalsete nähtuste uurijad tegid 1998. aastal katse, milles surnud siga pandi teki sisse ning süüdati. Uurimine näitas, et siga põles mitu tundi, ilma et ta ümbruskond oleks süttinud.
Briti bioloogi Brian Fordi arvates on isesüttimise taga hoopis see, et inimkeha toodav väga väikeses koguses atsetooni. See on küünelaki eemaldi põhikomponent.
Ford on veendunud, et kui inimene haigestub ja ta kehatemperatuur tõuseb, siis võib staatilisest elektrist tekkida säde, mis kehas oleva atsetooni põlema paneb.
Samuti on välja pakutud, et põlengu taga on soolestikus seedeprotsessis tekkiv metaan.
Hoolimata nendest teooriatest ei ole seni suudetud isesüttimisele leida vettpidavat ja ratsionaalset põhjendust.