Põhja-Iraagist leiti iidse Idu linna jäänused

Põhja-Iraagist leiti iidse Idu linna jäänused Foto: SCANPIX

Arheoloogid avastasid Iraagi põhjaosast Kurdistanist kunagise iidse linna Idu jäänused.

Tuhandeid aastaid tagasi õitsenud linna asukohast paljastusid kiilkirjas ülestähendused kivitahvlitel ning palju esemeid, edastab Live Science.

Leid tehti Zabi jõe põhjakaldal asuva mäekünka alt. Praegu kerkib see inimkätega loodud küngas kümne meetri kõrgusele.

Uurimine näitas, et seal elati juba neoliitikumis, kui Lähis-Idas hakati tegelema põllumajandusega. Nüüdisasjal asub seal Satu Qala küla.

«Idu linna õitseng oli 2900 – 3300 aastat tagasi,» selgitas Saksamaa Lepizigi ülikooli arheoloog Cinzia Pappi.

Esmalt oli see linn assüürlaste kontrolli all, kellele kuulusid ka ümbritsevad alad. Hiljem kui Assüüria impeeriumi võim nõrgenes, sai Idust iseseisev linnriik, milleks ta jäi 140. aastaks. Assüürlased aga vallutasid linna uuesti.

Teadlased jõudsid iidse linna jälile juba 2008. aastal,  kui üks kohalik tõi neile kiviplaadi, millel oli linna nimi. Idu alal viidi 2010. ja 2011. aastal läbi väljakaevamised.

«Iraagis Kurdistanis ei ole enne 2008. aastat eriti väljakaevamisi tehtud. Iraagi poliitiline olukord takistas seda. 1987. aastal lasi diktaator Saddam Hussein sealse küla kurdide vastases kampaanias maha põletada, selle jäljed on seni näha. Arheoloogid on varem väljakaevamisteks eelistanud rahulikumaid paiku nagu Lõuna-Iraagis asuvad Uruk ja Ur,» sõnas arheoloog.

Uurijad said ülevaate Idu linna elust nii leitud asjade kui ka kiilkirjas kirjutiste põhjal.

Teada on lugu, kui Idu oli iseseisev linn ning üks selle valitsejatest Bailanu kiitles, et tema palee on parem kui tema eelkäijatel.

Arheoloogid leidsid väljakaevamispaigast inimpea ja habemega sfinksi, kellel oli tiibadega lõvikeha. Sfinksi juures oli lause «Bauri, Idu valitseja palee».

Isegi assüürlaste valitsemise ajal oli Idu tähtis keskus, kust valitseti ümbritsevaid alasid. Siis rajati ka mitmeid uhkeid paleesid. Arheoloogid leidsid ehituskive, millel oli mitmesugused mustrid. Leiti ka kirjutis, mis viitas kuningas Assurnasirpal II (883 – 859 eKr). Uurijate sõnul lasi see kuningas lasi taastada Idu valitsejapalee pärast seda, kui assüürlased olid linna tagasi vallutades ehitisi lõhkunud.

Idust leiti veel üks huvitav objekt, silindrikujuline anum, mille vanus võib olla 2600 aastat. Kui seda veeretati pehmes savis, siis jäid savile müütilised stseenid.

Asjatundja sõnul on pildil kujutatud sõjajumalat, hommikutähte, mis sümboliseeris jumalanna Ishtari, poolkuud, mis oli kuujumalasümbol ning päikeseketast, mis kujutas päikesejumalat. Samuti oli seal viljakust kujutav romb.

Pappi selgitas, et tõenäoliselt oli stseenis sõjajumal Ninurta, kes mängis Assüüria riigi religioonis tähtsat rolli.

Edasiste väljakaevamiste jaoks vajavad Saksa arheoloogid Iraagi valitsuse ja kohaliku omavalitsuse luba.

Teadlased loodavad, et nad saavad tulevikus Idu kohta veel rohkem teada.

 Pilte vaata siit.