Nõukogude Liidu kuulsa kosmosnaudi Juri Gagarini surmaga seotud müsteerium väidetavalt lahendati.
Juri Gagarini surma müsteerium lahendati?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
8. jaanuar 2010, 10:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gagarin hukkus üle 40 aastat tagasi lennuõnnetuses, mis tekitas ta surma ümber palju spekulatsioone, kirjutab The Telegraph.
Venemaa sõltumatute uurimisekspertide kinnitusel leidsid nad uut tõendusmaterjali, kuidas maailma esimese kosmoselennu teinud inimene 34-aastaselt suri.
Uuring näitas, et Gagarin hukkus 27. märtsil 1968. aastal treeninglennul paanikahoo tõttu. Gagarin avastas, et kokpitiga on probleeme. Ta püüdis oma MiG-15 hävitajaga liiga kiiresti turvalisse kõrgusse laskuda.
Nõukogude Liidu endise õhujõudude kindrali Igor Kuznetsovi arvates lõpetavad tema uuringu tulemused aastaid Gagarini surma ümber keerelnud kuulujutud, et ta oli lennu ajal joobes ning et ta lasi tappa tollane Nõukogude Liidu juht Leonid Brežnev.
Kuznetsov ja lennundusspetsialistidest koosnev uurimismeeskond tegelesid Gagarini müsteeriumiga üheksa aastat.
Gagarini surma järel toimunud uurimise tulemusi ei avalikustatud kunagi.
Nüüd jõudsid Gagarini surma uuesti uurinud järeldusele, et kõige tõenäolisemalt hukkus ta ootamatu lennumanöövri tagajärjel.
Kindral Kuznetsovi sõnul viitavad mitmed uurimisdokumendid sellele, et Gagarini lennuki kokpitis oli probleeme.
«Gagarin ja ta kaaspiloot võisid märgata, et kokpit ei olnud hermeetiliselt suletud kui nad olid umbes 3000 meetri kõrgusel. Probleemi lahendamine, laskumine turvalisse kõrgusse, sai neile aga saatuslikuks,» selgitas Kuznetsov.
Kuznetsov jätkas, et liiga kiire laskumine tekitas rõhu tõusu ja piloodid kaotasid teadvuse. Lennuki allakukkumise tõttu Gagarin ja ta lennutreener Vladimir Serjogin hukkusid.
1960. aastatel ei pruukinud piloodid teada, et liiga kiire laskumine võib saatuslikuks saada.
Samas on teada, et ka tollase MiG-15 konstruktsioon ei olnud just kõige kindlam.
«Mitte keegi ei teadnud siiani, miks ja kuidas maailma esimene kosmonaut hukkus. Põhjus selles, et kokpit ei olnud hermeetiline,» võttis Kuznetsov uuringu kokku.
Kuznetsov kutsus teiste riikide lennundusspetsialiste ta fakte üle vaatama ning ta avastust kas kinnitama või ümber lükkama.