Eurolaulu Raadio

Maa sai Kuu Veenuselt?

Veenus

FOTO: SCANPIX

Uue teooria kohaselt võis Maa saada oma kaaslase Kuu Veenuselt.

Ühe teooria kohaselt oli Veenusel kunagi kaaslane, kuid see kadus, edastab Live Science.

Teadlaste arvates võis Maa gravitatsioon Veenuse endise kuu kinni püüda ja nii-öelda endale võtta.

Enamik astronoome arvab, et Maa sai Kuu 4,5 miljardit aastat tagasi, kui alles arengujärgus olnud Maaga põrkas kokku mingi kosmiline keha.

Kokkupõrketeoorial ja ka teistel Kuu tekketeooriatel on siiski ka nõrku ja tõestamata aspekte.

«Kindlasti tuleks Veenust rohkem uurida, tegemaks kindlaks, kas uus teooria võib paika pidada,» sõnas USA Caltechi ülikooli teadlane Dave Stevenson.

Ta lisas, et ta ise on Maa ja kosmilise objekti kokkupõrketeooria pooldaja. Samas aga tõdes, et selles teoorias on vastamata küsimusi.

Kuu «kinnipüüdmise» teooria kohaselt tõmbas Maa gravitatsioon kosmoses liikunud objekti oma orbiidile, kuhu see jäi satelliidina.

Maa ja Kuu geokeemiline koostis on selle teooria vastu. USA kosmoseorganisatsiooni NASA Apollo missioonide astronaudid tõid Kuult kivimeid, mille uurimine näitas, et Maa kaaslase koostis on Maa omaga väga sarnane.

«Nii Kuu kui Maa ainete isotoobid on sarnased, kuu kinnipüüdmise teooria ei pruugi kehtida. Sellised isotoopilised sarnasused viitavad, et kas Kuu eraldus Maast või siis Maaga kokkupõrkel lisandusid talle Maa ained,» selgitas Oxfordi ülikooli teadlane Alex Halliday.

Samas aga peab ta ideed, et Maa kaaslane võib olla pärit Veenuse juurest intrigeerivaks.

«Huvitavaks teeb selle asjaolu, et Maa ja Veenus on küllalt lähedal.  Kahel planeedil on peaaegu samasugune mass ning need kaks võisid tekkida samal viisil. Küsimus on selles, kas tõesti Maa ja Veenuse tekkimine oli samasugune ning miks on Maal kaaslane ja Veenusel mitte?» küsis Halliday.

Maa kaasalase Kuu tekke kohta on kaks põhilist teooriat. Kõige populaarsem on Maa kokkupõrge kosmilise objektiga, mille jäänustest tekkis Kuu. See jäigi Maa orbiidile.

Teise teooria järgi tekkis Maa kaaslane meie planeedi pöörlemisest ümber oma telje. Suurel kiirusel liikunud Maast lendasid välja osad, mis moodustasid Kuu.

Kolmanda teooria kohaselt tekkisid Maa ja Kuu samal ajal ja samas kohas.

Teadlased analüüsisid ka Veenuselt pärit kivimite koostist ning leidsid, et need on sarnased Maa omadega. See uuring rääkis Maa poolt Veenuse kuu kinnipüüdmise kasuks.

Siiani ei ole seega kindlat teooriat, mis tõestaks Kuu teket.

«Me ei tea Veenuse kohta veel kõik, ka mitte seda, kas Veenusel võis kunagi kuu olla. Kui Veenusel oli kaaslane ja ta selle kaotas, miks just Maa selle kinni püüdis?» küsisid teadlased.

Oletatakse, et Veenuse kaaslane võis tekkida väga varakult, kohe pärast meie Päikesesüsteemi tekkimist. Siis liikus ringi väga palju erinevaid väikseid kosmilisi objekte ja kosmoseprügi.

Seega võis Veenus saada oma kaaslase mingi kokkupõrke tulemusena ning hiljem oli mingi uus kokkupõrge või gravitatsiooni kadu, mille tõttu Veenus kaotas kaaslase.

Veenuse kaaslane lahkus seniselt orbiidilt ja liikus edasi.

Uurijate sõnul on selles teoorias veel küsitavusi.

«Veenuse kaaslane võis olla alles tekkiv protoplaneet ehk planeedi alge. See võis olla ka asteroid. Teooriatel on seni palju lahtisi otsi ja lõplikku vastust ei ole,» nenditi.