USA teadlaste arvates on tekkinud kujutlus, et maailm ei ole enam kuigi turvaline, samas on oma kodus surma saamine enam tõenäoline kui terroristide käe läbi.
Eksperdid: tõenäolisem on hukkuda oma kodus kui terroristide käe läbi
Ottbeini ülikooli teadlase Robert Crafti sõnul levitab meedia pilte ja infot, mis tekitab hirmu ning paneb arvama, et iga nurga taga on ootamas midagi õudustäratavat, edastab Huffington Post.
«Kohutavate juhtumite arv ei ole USAs tegelikult kasvanud, neid on umbes sama palju kui oli kümme aastat tagasi,» lausus Craft.
Duke´i ülikooli uurija David Schanzer lisas, et hoolimata 11. septembri 2001. aasta terrorirünnakutest, on USAs suurem tõenäosus hukkuda oma kodus vannis kui terrorismirünnakus.
Ülemaailmselt, eriti aga sellistes riikides nagu Iraak, Afganistan ja Liibüa ei pruugi see olla nii nagu USAs. Viimastel aastakümnetel on seal terrorismi ohvrite arv olnud üsna kõikuv.
USA terrorismiuurimise organisatsiooni National Consortium for the Study of Terrorism and Responses to Terrorism andmetel oli 1984. aastal globaalse terrorismi tõttu hukkunute arv 11 000 inimest. Sama oli ka 1997. aastal. Pärast 11. septembri rünnakuid kerkis hukkunute arv.
2003. aastal hukkus terrorirünnakutes 3144 inimest, 2007. aastal aga 12 761 inimest. 2012. aastal tõusus hukkunute arv 15 514 inimeseni.
Uurijate sõnul on pärast Al-Qaeda mõningast langust ja selle juhi Osama bin Ladeni tapmist on hakanud pead tõstma teised grupeeringud nagu Somaalia al-Shabaab, mis korraldas 21. septembril Kenyas Nairobis ostukeskuse ründamise.
Nairobi rünnak toimus vii päeva pärast seda, kui USAs Washingtonis mereväe peakorteris 12 inimest maha lasti. Tulistajaks osutus vaimse häirega mees.
2012. aasta detsembris hukkus Connecticutis Newtonis 26 inimest, kellest 20 olid algkoolilapsed. Sama aasta suvel aga Colorado Aurora kinos 12 inimest.
Minnesota krimiuurija Grant Duwe sõnul võib see statistika hirmuäratav näida, kuid võimalus hukkuda terrorirünnakus on sama suur kui saada pikselöök ehk üsna väike.
Ta on välja andnud raamatu massilistest hukkumistest, milles seisab, et USAs oli massitapmiste tippaeg 1929. aasta majanduslanguse ajal ning 2000. aastatel on see märgatavalt väiksem.
Viimase 30 aasta jooksul on USAs olnud keskmiselt 20 massitapmist aastas.
«Hoolimata statistikast, võib paljudele tunduda, et USA ja kogu maailma on üks suur võitlusväli, kus iga hetk võib hukkuda. Samas ei ole tänapäeva maailmas enam nii selge, kes kelle vastu võitleb. Kas see on lääs islamimaalima vastu? Kas vaba maailm terroristide vastu? Või head versus halvad?» küsis poliitteooria teadlane Meg Mott.
Mott lisas, et väliselt püütakse pidevalt terrorismi ennetada ja võimalikuks rünnakuks valmis olla. Otsitakse läbi inimesi ja nende asju. Rohkem on tänavatel ja ehitistes politseinikke ja turvateenistujaid.
Sotsiaaluurijate sõnul on nüüdsel sotsiaalmeedial suur roll ning seal levivast võib jääda mulje, et oht on märgatavalt kasvanud.
«Inimesed jälgivad aina enam, mis maailmas toimub ning info liigub varasemast kiiremini. Samuti kajastavad uudised enam toimuvat. Kokku võib tekkida pilt, et maailma igas nurgas on ohtlik. Tekib õhkkond, mis soodustab hirmu levimist,» selgitas Bostoni ülikooli psühholoog Todd Farchione.