Naljablogi «Estonian Moments» autor lahkus Eestist! Loe hüvastijätukirja!

Naljablogi «Estonian Moments» autor lahkus Eestist Foto: estonianmoments.ee

Populaarset naljablogi «Estonian Moments» pidav välismaalane lahkus Eestist ning võttis selle puhul pikemas postituses kokku oma hüvastijätumõtted. Originaalpostitust saad lugeda SIIT, eestikeelset tõlget allpool

Estonian Moments kirjutab:

«Istun Tallinna lennujaamas ja hingan viimast korda sisse Eesti õhku (mis on WHO andmetel maailma puhtaim õhk, nii et see on väärt hingamist) ja ootan Estonian Airi lennukit, mis mind tagasi koju viib. Jah, ma lahkun Eestist, kuid lootusega tagasi tulla (loodetavasti järgmisel aastal). Oma hetkeolukorra kirjeldamiseks tulevad mulle pähe vaid Queeni laulu sõnad: «Inside my heart is breaking, My make-up maybe be flaking, But my smile, still stays on!».

Mul on hea uudis kadetsejatele, kes küsisid, palju ma selle blogi eest teenisin. Ma ei ole selle eest sentigi teeninud. Kõik, mille ma sain, annetasin lastekodule ning see tegi mind väga õnnelikuks. Samas olen teeninud paljudelt eestlastelt ausa armastuse (ja samuti vimma). Estonian Moments on alati olnud südamel põhinev initsiatiiv, mille eesmärk on eestlaste ja teiste südametesse (mitte rahakottidesse) jõuda. Mul puudub tõsine vastus neile, kes mind solvasid ja süüdistasid mind Eesti vaenlaseks olemises.

Ma ei taha teid koormata oma kogemustega Eestist, sest selle kirjeldamiseks ei piisaks mitmesaja leheküljelisest raamatustki. Kuid enne, kui mu lend välja hõigatakse, tahan tänada mõningaid inimesi.

Tänan oma korterikaaslast Ukut, kes mu blogipostitusi alati kritiseeris, sest tema ülearu kriitiline eesti iseloom aitas mul mõista, et mõned mu gifid olid väga kehvasti välja kukkunud. Tema järel hakkasin märkama, et paljud eestlased on «professionaalsed virisejad». (Pealegi, kui ma teda praegu ei tänaks, võib ta ära visata mu asjad, mis tema juurde jäid.)

Tänan Olivia Lipartiat ja tema abikaasat kõige nunnuma kingituse eest - maal Siilist, kes tahab saada Eesti rahvusloomaks.

Tänan anonüümset ja naljakat juuksurit Tallinnast, kes andis mulle alati häid vihjeid, kuid mitte kunagi soengut.

Tänan kõiki blogi jälgijaid, kes saatsid mulle sõnumi või e-maili. Teie ainumaski kommentaar, meeldimine, jagamine, taaspostitus, nõuanne, kriitika või kompliment tähendas mulle palju.

Tänan Tartu Ülikooli - kui nad poleks pakkunud mulle kohta õppimiseks, poleks Estonian Moments iial sündinud.

Üllatav on näha, kui vapper on UT töötajaskond - nad avaldasid oma veebisaidil naljakaid pilte. UT võib olla esimene ülikool maailmas, mis on seda teinud (parandage mind, kui ma eksin). Ma pole kindel, kas rektor teab, mis nende veebilehel toimub.

Eriline tänu tüdrukule Võrust ja onule Võrust (õigel ajal ja õiges kohas bussis olemise eest). Palju tänu Elvat ümbritsevatele metsadele, mis inspireerisid mind suitsetamist maja jätma, ja kõigile Eesti autojuhtidele, kes mind hääletamisel peale võtsid.

Halb uudis noorele härrasmehele, kes ostis domeeninime estonianmoments.com ja ootas minult hinnapakkumist - kuidas sa loodad raha saada vaeselt tudengilt? Sulle informatsiooniks - ma sain endale estonianmoments.ee ja olen uhke, et mul on .ee domeen!

Ma tean, et juba lennukis hakkan igatsema seda maad ja veidraid eestlasi. Selle probleemi lahendamiseks on mul võimalus avaldada postitusi sellest, mida ma kodus olles Eestist igatsen. Samal ajal ootan põnevusega päeva, mil Eestisse naasen ja emotsioonitu näoga Estonian Airi stjuardess mulle lennukisse astumisel «tere» ütleb - ma luban, suudlen teda ootamatult põsele (ma suudleksin huultele, kuid nad võivad mind lennukist välja visata).

Jah, Eestis on veel palju avastada. Ma pole üldse uurinud Tallinnat (loodan ühel päeval kirjutada kommentaari Edgari-vabast Tallinnast). Lisaks ootavad paljud Elu24 stiilis kuulsused tutvustamist: Nõia-Ints, Ženja Fokin, Onu Bella ja teised veidrikud. Puudutamata jäid ka paljud tõelised Eesti hetked: viinasokid, BMW-kutid, saunapeod, Eesti meedia enne ja pärast Robbie Williamsi kontserti, IT-startupi kutid, Kalevi šokolaad, Eesti must leib jne.

Koju saabumine saab olema omamoodi väljakutse, eriti see, kui üritan Eesti seiklusi oma vanematele selgitada. Ma pole neile sellest blogist veel midagi rääkinud! Aga kui neid see ei rõõmusta, siis võtsin isa rahustamiseks kaasa Saaremaa viina ja emale Vana Tallinna likööri.

Nüüd olen Eesti normide kohta juba liiga palju «rääkinud» ning aeg on lennuki poole astuda.

Näeme varsti, Eesti!

Estonian Moments.»