Eesti Muusikaauhinnad 2020

Miks psühhopaatidel ei ole empaatiavõimet?

Miks psühhopaatidel ei ole empaatiavõimet?

FOTO: SCANPIX

Psühhopaate kirjeldatakse tavaliselt isikuid, kellel puudub empaatia. Uus uuring paljastas, et selle põhjuseks on neuroloogiline häire.

Kui psühhopaadid näevad kaasinimesi kannatamas, siis ei aktiveeru neil aju osad, mis on seotud empaatia ja kaastundega, kirjutab Daily Mail.

Samuti ei toimu aktiivsust ka aju nendes osades, mida seostatakse emotsioonide töötlemise ja otsuste langetamisega.

Psühhopaate kirjeldatakse tavaliselt kui manipulaatoreid, libekeelseid, kalke ja julmi.

Varasema uuringu kohaselt on vangide seas 23 protsenti psühhopaate, samas kui rahvastikus üldiselt on psühhopaate umbes üks protsent.

Teadlasi huvitas psühhopaatia neuroloogilised põhjused. Nad uurisid 121 vangi USA keskmise turvalisusega vanglates. Vangid jagati väga psühhopaatilised, keskmiselt psühhopaatilised ja nõrgalt psühhopaatilised.

Enne seda tehti kõikidele katsealustele psühhopaatilisuse määramise test.

Samuti skaneeriti vangidest katsealuste ajusid, kui neile näidati pilte valust. Näiteks kellegi sõrm jäi ukse vahele või varvas mõne raske asja alla.

Katsealustel paluti ette kujutada, et need valulikud asjad juhtuvad nende endiga või kellegi lähedasega. Kontrollvaatlusel näidati vangidele neutraalseid pilte, millel oli näiteks inimkäsi või uksenupp.

Kui väga psühhopaatilised isikud kujutasid, et valus asi toimus nendega, siis aktiveerusid neil ajuosad, mis seostatakse empaatiaga. Teadlaste sõnul näitas, see et psühhopaadid on mõnevõrra valu suhtes tundlikud.

Kui aga väga psühhopaatilised isikud pidid kujutama, et õnnetus juhtus kellegi teisega, siis ei aktiveerunud aju osad, mis seostuvad empaatiaga. Selle asemel aktiveerus neil aju osa, mis seostub mõnu ja lõbuga. Lisaks märgati ebanormaalset aktivatsiooni aju osas, mis seostub empaatilise otsuselangetamisega.

Vähem psühhopaatilistel vangidel oli rohkem aktiivsust empaatiaga seotud ajuosades.

«Väga psühhopaatiliste katsealuste puhul oli märgata ebanormaalset aktiivsust ajus. Nad ei suutnud tunda teiste valu puhul tavapärast empaatiat. Võimalik, et nad nautisid teiste valu,» selgitasid uurijad.

Uurijate sõnul saab nende uuringut kasutada psühhopaatide raviks.

«Kui lasta psühhopaatidel kujutada ette, et neil on valu, siis võib see olla esimeseks sammuks teel empaatia suunas,» jätkasid uurijad.

Nüüdne uuring näitas seda, et psühhopaatidel ei ole täiesti empaatiast puudus ning nad on mingil määral võimelised mõistma teiste emotsioone.