/nginx/o/2010/01/04/291466t1h0f45.jpg)
Hiljuti USAs tehtud psühholoogiline uuring näitas, et lapsena karistada saanutest kasvavad õnnelikumad ja edukamad täiskasvanud kui nendest, keda kunagi ei ole karistatud.
Teadlased: karistada saanud lapsed on täiskasvanuna edukamad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste sõnul on füüsiliselt karistada saanud lapsed edukamad juba teismeliseeas, nende õppeedukus on parem ja sotsiaalne elu aktiivsem ning enamik neist soovib jätkata õpinguid ülikoolis, kirjutab news.com.au.
Teadlased rõhutasid, et ainult neil lastel, kelle karistamist jätkati ka teismeliseeas, tekkis käitumis- ja suhtlemisprobleeme.
Maailma mitmetes riikides on laste füüsilist karistamist püütud keelata väitega, et see võib tekitada pikaajalisi vaimseid ja füüsilisi probleeme.
Tänapäeval peetakse lapse füüsilist karistamist vägivallaks.
USAs Michigani osariigis Grand Rapidsis asuva Calvin College`i psühholoogi Majorie Gunnoe sõnul ei näidanud uuring, et lastel oleks mõistlikust füüsilisest karistamisest mingeid pikaajalisi jälgi jäänud.
Uurimisgrupi kinnitusel oli neil üsna raske leida isikuid, keda ei oleks füüsiliselt karistatud, kuna varem oli selline karistusviis tavapärane ja paljudes kultuuriruumides soositud karistusmeetod. Füüsilisest karistamisest on tabu tehtud viimasel kümnendil.
Gunnoe ja ta meeskond uurisid 2600 isikut, kellest neljandikku ei oldud kunagi karistatud.
«Lapse karistamine pidevalt väikeste möödalaskmiste eest peksuga on kindlasti nii vaimselt kui ka kehaliselt ohtlik. Kuid on olukordi, mis nõuavad füüsilist karistamist. Kindlasti tuleb lapsele selgitada, mille eest teda karistati,» lausus uurija.