Mart Sander: Valgre looming on tegelikult avastamata
30. detsember 2009, 10:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu 31. detsembril möödub armastatud helilooja Raimond Valgre surmast 60 aastat. Valgre laule esitanud muusikud rääkisid, millised suhted on neil tema loominguga.
Mida Valgre muusika teie jaoks tähendab?
Head muusikat. Ma ei pea Valgret pühaks, samuti ei pea ma teda Eesti kõigi aegade andekamaks heliloojaks. Isegi Valgre kaasaegsete loomingus leiab võrdseid või lausa paremaid helindeid. Evald Vain, Boris Kõrver, Leo Normet, Valter Ojakäär - nende looming on paljuski Valgre varju jäänud.
Aga teenimatult või mitte, Valgrel on eriline koht eesti kultuuris ja mälus. Sellist fenomeni, lausa kultust, kohtab maailma kerges muusikas üsna harva. Järelikult ta sündis õigesse geopoliitilisse kliimasse ja kogu tema üsna valesti ja kiiva elatud elu teenis kõrgemat eesmärki - et temast saaks legend.
Küllap iga eestlane oskab ümiseda mõnda tema viisi. Miks Valgre endiselt nii popp on?
Ma läheneksin vahelduseks hoopis teisest nurgast, ja küsiksin, miks Valgre ei ole piisavalt popp? Valgre kirjutas 101 laulu. Miks me teame neist ainult kolmandikku, miks trükis on ilmunud ainult umbes pooled? Isegi võrratu laul «Swing mind ikka lohutab», mida Modern Fox hakkas esitama juba ligi 20 aastat tagasi ja mis oli isegi meie Valgre-plaadi pealkiri, ei ole jõudnud ühtegi kogumikku, rääkimata rahva ühismälust.
Tegelikult on eestlane liiga mugav, et midagi tõelise kirega armastada. Armastatakse neid laule, mis juba on populaarsed ja tuntud, aga tundmatum materjal jätab «fännid» külmaks. Kui mõned aastad tagasi leiti Ukrainast üks Bachi lõpetamata käsikirjaline sonaat, oli see sensatsioon - kirjastused andsid välja ja plaadifirmad plaadistasid uuesti Bachi kogutud teosed, et see jupike sinna ära mahutada. Meil aga võid Valgre «tundmatut» laulu jorutada kaks aastakümmet, ja tulemus on nullilähedane. Kui Valgre on tõesti meie jaoks nii püha, siis peaksime tema seni varjul olnud loomingust rohkem huvituma. Valgre pakub veel ka avastamisrõõmu. Tahaksin väga tema sajandaks sünniaastapäevaks (2013) plaadistada kogumiku just tema tundmatutest lauludest.
Milline on teie lemmiklaul Valgre loomingust?
«Swing mind ikka lohutab». Ja vean kihla, et 99,9 protsenti lugejatest kehitavad praegu nõutult õlgu.
Millise heliloojaga laias maailmas võiks Valgret võrrelda?
Kõige lähem võrdlus võiks olla Soomega, kus helilooja ja orkestrijuht George de Godzinsky (Valgrest ainult aasta noorem) loodud mõned laulud on samuti tõusnud kultusstaatusse. Aga elu oli neil väga erinev: Godzinsky oli rikas aadlivõsuke, ja ajal mil Valgre alles oma esimesi laule trükis avaldas, turneeris Godzinsky maailmakuulsa Fjodor Shaljapini klaverisaatjana mööda maailma. Tema populaarsusele aitas kaasa see, et Soomes oli arenenud filmitööstus ja Godzinsky suurimad hitid ongi pärit filmidest. Kui Valgre eluajal plaadistati vist ainult 3-4 tema pala, siis Godzinsky juhtis populaarset orkestrit, mis vorpis plaate kümnete kaupa. Kui ta 80-aastasena suri, korraldati talle riiklikud matused. Raske fantaseerida, mis oleks Valgrest kujunenud, kui tal oleks olnud elu ajal nii tohutu menu.