/nginx/o/2013/09/19/2375270t1h3b7c.jpg)
Teadlaste sõnul võib elu planeedil Maa kesta veel 1,75 miljardit aastat, aga võib-olla isegi 3,5 miljardit aastat.
Maal lõppeb elu 3,5 miljardi aasta pärast?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elu lõpu tingib see, et Päike muutub liiga kuumaks, hävitades kõik elusoleva, edastab Daily Mail.
Planeet Maa asub Päikesest just õigel kaugusel, et siin sai kunagi elu tekkida.
Teadlaste sõnul asub Maa niinimetatud Kuldkihara tsoonis, mis võimaldas tekkida veekogudel, mis ei ole liiga kuumad, et vesi aurustuks ega ka liiga külmad, et neil oleks püsiv jää.
Probleem seisneb selles, et meie päikesesüsteemi täht muutub aja jooksul nii kuumaks, et elu ei pea sellele kuumusele vastu.
Kuumenenud Päikese tõttu Maa kliima muutub ning planeedil olevad veekogud hakkavad aurustuma. Vesi aga on elu allikas.
«Maa ei ole enam siis eluks sobilikus tsoonis, kuigi ta liigub ikka sama trajektoori mööda,» selgitasid teadlased.
Nad lisasid, et Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi ning elu tekkis planeedi tekkest märgatavalt hiljem.
«1,75 – 3,5 miljardi aasta pärast on Päike Maa elu jaoks liiga kuum. Temperatuurid kerkivad nii kõrgeks, et ookeanid aurustuvad,» selgitas Briti East Anglia ülikooli teadlane Andrew Rushby.
Ta lisas, et sellega koos hävineb elu. Inimkond on hävinevate liikide seas esimene ning see juhtub kaua enne 1,75 miljardit aastat.
«Inimkond satub hädaohtu juba väga väikese temperatuuritõusu puhul. Kui temperatuurid tõusevad veelgi, ei suuda ka väga vastupidavad mikroorganismid ellu jääda,» selgitas Rushby.
Teadlaste sõnul otsitakse selle tõttu võimalusi luua kolooniaid teistel planeetidel nagu näiteks Marss.
Rushby uuris seitset võimalikku planeedikandidaati. Tema arvates võib inimkonna jaoks kõige sobivamaks osutuda planeet Gliese 581d, kus on elu jaoks õiged temperatuurid ning see planeet peaks «vastu pidama» 55 miljardit aastat.
Maast kaks korda suurem Gliese 581d asub meie planeedist 20 valgusaasta kaugusel. Tegemist on niinimetatud super-Maaga.
Briti teadlaste prognoos Maa elu pikkuse kohta põhineb Päikese aktiivsuse muutustel.