Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Briti kosmoloog Hawking toetab eutanaasiat

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Stephen Hawking
Stephen Hawking Foto: SCANPIX

Suurbritannia füüsik, matemaatik ja kosmoloog Stephen Hawking pooldab surmahaigete inimeste puhul eutanaasiat.

Hawking oli 21-aastane, kui arstid diagnoosisid tal amüotroofse lateraalskleroosi ning ütlesid talle, et tal on jäänud elada kolm aastat, edastab Reuters.

Nüüdseks on mees 71-aastane ning maailma üks juhtivaid teadlasi, keda tuntakse ka populaarteaduslikust menuteosest «A Brief History of Time» ning mustade aukude uurimisest.

Hawking andis enne tema elust tehtud dokumentaalfilmi linastumist intervjuu, milles sõnas, et igaüks otsustab oma elu ja surma üle ise.

Ta meenutas juhtumit, mil ta vajas raske kopsupõletiku tõttu hingamisaparaati. Ta naisele anti valida, kas sulgeda aparaat ja lõpetada mehe elu või mitte. Naine ei teinud seda, sest ta teadis, mis on Hawkingi soov – edasi elada.

«Arvan, et need väga haiged inimesed, kellel on suured valud, on õigus valida, kuidas nad oma elu lõpetavad. Need, kes neid siit maailmast lahkuda aitavad, ei tuleks hukka mõista,» selgitas Hawking.

Ta lisas, et isikutel, kes kaaluvad eutanaasiat, peaks andma võimaluse kaaluda ning neid mitte mõjutada ning nad peaksid täpselt teadma, mis nendega juhtub.

Suurbritannias ei ole eutanaasia lubatud.

Eutanaasia pooldajate sõnul peaks lubama raskelt haigel inimesel elust lahkuda väärikalt. Vastaste arvates aga võidakse surmahaigeid mõjutada abistatud enesetapule.

Šveitsis ja USA mitmes osariigis on eutanaasia teatud olukordade puhul seaduslik ja lubatud.

Hawkingit tuntakse lisaks teadustööle ka kui hea huumorimeelega inimest ning just huumor on aidanud tal raske haigusega elada.

Teadlase sõnul ei pea keskenduma oma puudustele, vaid sellele, mida on võimalik teha.

«Teoreetiline füüsika on midagi sellist, millega saavad tegeleda ka puudega inimesed. See ei nõua kehalist tegevust, kõik toimub peas,» sõnas Cambridge`i ülikoolis töötav mees.

Hawkingi elust rääkiv dokumentaalfilm «Hawking» esilinastub Suurbritannias 20. septembril.

Tagasi üles