/nginx/o/2013/09/17/2370566t1h5322.jpg)
Rootsi rahvuslik toiduagentuur teatas, et kopra eritised, niinimetatud kopranõre sobib küpsetamisel maitseainena kasutamiseks, kuna see annab samasuguse maitse nagu vanill.
Agentuur: kopranõre sobib küpsetamisel maitseaineks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootslased on internetis juba pikka aega arutatud, kas kopra näärmete nõre annab vanilli maitse ja aroomi, edastab The Local.
Toiduagentuur kinnitas, et kopranõre annab.
«Looduslikke maitseid saadakse taimedest, seentest ja mõnikord ka loomadest. Märgistamist käsitlevad sätted ei nõua selliste maitse- ja lõhnaainete märgistamist, seda tuleb teha vaid kohvi ja hiniini puhul,» teatas agentuuri esindaja Ulla Beckman Sundh.
Juba ammu on kindlaks tehtud, et vanilli maitset ja aroomi ei saa vaid vanillikaunadest. Seda saab ka kopranõrest ja okaspuudelt.
Beckman Sundhi arvates ei minda saiade küpsetamisel ning kookide ja karastusjookide valmistamisel kopranõrele üle, vaid jäädakse ikka vanillikaunade juurde.
«Põhjus selles, et kopranõre ei ole nii lihtne kätte saada, kui vanillikaunu,» lausus asjatundja.
19. sajandil kadusid Rootsist koprad, kuna neid püüti kopranõre saamiseks. Kopranõrest valmistati siis ravimeid. 1920. aastatel toodi Norras Rootsi kopraid ja nüüdseks on Rootsi kobraste arvukus umbes 100 000 looma.
Kopranõre ehk kastooreum on kopra suguti eesnaha alla avanevate näärmete nõre.