/nginx/o/2013/09/16/2368312t1h272f.jpg)
Briti teadlaste arvates võib vähetuntud foobia olla tegelikult üsna levinud.
Mis on trüpofoobia?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrgete kohtade, madude ja ka pimeda kartus on üsna levinud, kuid on rida foobiaid, millest teatakse vähem, kirjutab Live Science.
Uurijate sõnul on foobiad samas ellujäämismehhanismid. Kartuse ja ettevaatlikkuse abil on pääsetud ootamatutest rünnakutest, allakukkumistest ning mürgiste loomade hammustustest.
Kuid on ka selliseid foobiaid, mida ei teata-tunta kuigivõrd.
Aukude kartuse ehk trüpofoobia all kannatav isik ei talu näiteks seebimulle, pitslina, koralli augulist pinda või meekärge.
Augulise struktuuri nägemine võib käivitada migreeni- ja paanikahood ning tekitada südame rütmihäireid.
Briti Essexi ülikooli uuring näitas, et aukude kartuse taga on ellujäämisinstinkt.
Teadlased selgitasid, et foobia käivitavad tavaliselt objektid, mis oma välimuselt meenutavad mürgiseid loomi.
Selle tõttu tekib ajus reaktsioon, et neutraalse objekti asemel on midagi ohtlikku.
«Foobiat ei käivita mitte augud, vaid see, et neid seostatakse alateadlikult ohuga,» selgitasid uurijad.
Trüpofoobiat ei ole just palju uuritud. Katse näitas, et selle foobia all kannatajaid oli katsealustest 16 protsenti. Uurijate arvates võib aukude kartus olla rohkem levinud kui arvatakse.
«Meie arvates kannatab enamik inimestest kas enam või vähem trüpofoobia all,» lausus psühholoog Geoff Cole.