Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Teadlased avastasid putuka, kellel on hammasrattad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Issus coleoptratus
Issus coleoptratus Foto: Wikipedia.org

Inimeste maailmas on hammasrattad igapäevane nähtus, loodusriigis aga mitte.

Teadlased avastasid nüüd, et putukal Issus coleoptratus on olemas hammasrattad, edastab Live Science.

Need on putuka tagajalgadel ning aitavad hüppamise ajal jalgade tööd sünkroniseerida.

«Minu andmetel on see esimene näide loomariigis leiduvate hammasrataste kohta,» sõnas Briti Cambridge`i ülikooli teadlane Malcolm Burrows.

Burrows ja ta kolleegid jõudsid selle putuka hammasrataste jälile vaadates temast tehtud videot. Kui putukas asus hüppama, siis pani ta tagumistel jalgadel olevad hammasrattad kokku. Siis lükkab putukas need ühe hooga lahti.

Uuring näitas, et nende putukate kummalgi tagajalal on 10 – 12 hammast.

Need hambad leiti juba 1957. aastal, kuid alles nüüd saadi jälile, et need funktsioneerivad.

Teadlaste sõnul saavad hüppavad putukad tagajalgu kokku panna kahel viisil. Kui rohutirtsudel ja kirpudel liiguvad jalad küljel, siis mitmetel teistel hüppajatel putukatel on need keha all.

«Kui jalgade liikumise vahel on väikegi erinevus ja need ei ole sünkroonis, võivad need tekitada keha pöörlemise,» sõnas Burrows.

Teadlane selgitas, et selle putuka jalgade sünkroniseerimine toimub 30 mikrosekundi jooksul, mis on nii kiire, et isegi närvisüsteem ei suuda seda aduda.

Burrows pani tähele, et mitte alati ei läinud putuka tagajalgadel olevad hambad kohe üksteise vahele, vaid väikese viivitusega.

Burrows tegi katse ka surnud putukaga, tõmmates ta tagajalgu laiali ning lastes need siis kokku. Katse näitas, et rattad haakusid. See näitas, et haakumine toimub automaatselt.

Märksõnad

Tagasi üles