N, 28.09.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Andkem kangelastele au

Urmas Hännile
, toimetaja
Facebook
Comments
Mälestushetk Tallinna Reaaalkooli ees asuva Vabadussõjas langenute monumendi juures.
Mälestushetk Tallinna Reaaalkooli ees asuva Vabadussõjas langenute monumendi juures. Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Pühapäeval, 3. jaanuaril kell 10.30 möödub 90 aastat hetkest, mil Vabadussõjas Eesti - Nõukogude Vene rindel algas relvarahu: Eesti oli tuhandete ohvrite hinnaga taganud iseseisva riigi püsimajäämise.


Läbi aegade on relvade vaikimist Vabadussõjas ehk sõja võidu aastapäeva tähistatud küll pärgade asetamisega mälestussammaste jalamitele, küll seal küünalde süütamisega, küll kirikukellade helistamisega.

Eestis võõrvõimu valitsemise ajal komme avalikult märkida rahvusriigi jaoks üliolulist sündmust katkes. Täpsemalt katkestati.

Tava taastus kahekümne aasta eest, mil Eesti muinsuskaitse selts kutsus kõiki 1990. aasta 3. jaanuaril jälle relvarahu üldrahvalikule mälestushetkele.

Eesti muinsuskaitse selts, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Kaitseliit, Eesti lipu selts, kindral Johan Laidoneri selts, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum panevad kõigile südamele järgida üllast kommet selgi korral.

„Kutsume Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval kogu Eesti rahvast, sealhulgas riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, kogudusi, seltse, iseäranis ajakirjanikke ning kõiki kaaskodanikke peatuma kirikukellade helina saatel 3. jaanuaril kell 10.30 minutiks, et anda au nendele, kelle ohvrimeelsus tegi võimalikuks meie oma riigi sünni," on kirjas mainitud seltside ja organisatsioonide läkituses. „Süüdakem küünlad kõikide Vabadussõja ausammaste juures, aga ka kodudes! Kutsume kandma sel päeval rinnas sinimustvalgeid värve - linti, rosetti või lipumärki. Heisakem hoonetel ja sõidukeil sinimustvalged lipud!"

Vabadussõja lahinguväljadel langes 2121 võitlejat, haavadesse-haigustesse suri 2058 meest.

Ühtekokku kaotas Eesti sõja jooksul surnutena üle kuue tuhande inimese, haavata sai enam kui kaksteist tuhat inimest.

Vabadussõjas üles näidatud vahvuse eest anti välja 3224 Vabaduse risti, neist 2077 Eesti kodanikele, välismaalastest pälvisid enim nimetatud aumärke inglased ja soomlased.

Sõjale järgnenud kahe aastakümne jooksul püstitati 170 peamiselt kihelkondlikku mälestusmärki, neist kaheksa elas ime kombel üle Nõukogude Liidu okupatsiooni.

Facebook
Comments

Märksõnad

Tagasi üles