/nginx/o/2013/09/13/2362232t1h91ab.jpg)
20-aastane tantsija Eghert-Sören Nõmm, kes pälvis Suvepiiga ja Suvemehe valimisel Mister Europe Estonia 2013 ja Mister Exotica 2013 tiitlid ning osutus ka Elu24 lugejate Suvelemmikuks, külastas meie toimetust, et võtta vastu suurejooneline kingitus - kast kihisevat firmalt Altia. Samuti õnnestus meil Eghert-Söreniga veidi juttu puhuda.
Kuidas sa missivalimisteks valmistud?
Suvepiiga ja Suvemehe valimine oli minu esimene võistlus ning võtsin seda naljaga. Et teen korra ära, saab mis saab. Väga tore seltskond oli koos, palju nalja sai kogu aeg. See, kes võidab, ei mänginud rolli. Peamine, et endal oleks lõbus.
Kas oled ennegi missivõistlustest osa võtnud?
Jaa, lapsepõlves oli sellistest missivõistlustest lahe osa võtta. Üheksa-aastasena võitsin ära Mini Mister Worldi. Nendele üritustele on kogunenud seltskond kogu maailmast – leidsin endale sõpru, kellega siiani veel suhtlen.
Millega sa praegu tegeled?
Olen aastaid tantsimisega tegelenud, olles osalenud ka erinevates projektides, näiteks n-ö näosaates. Samuti annan Sixtinas ja Tallinna Kanutiaia noortemajas trenne. Treeneritöö sobib mulle, alustasin sellega juba 14-aastaselt. Mäletan, et mõtlesin tollal: «Aitab, ma ei viitsi enam teiste trennides käia, tahan ise trenne anda».
Enda esimesed õpilased värbasin majapeolt – astusin kahele vanemale tüdrukule ligi ja ütlesin, et nad tantsivad väga hästi – tulgu mu tantsutrenni. Ja kuigi nad siis nalja pärast tulid, käivad siiani mu trennides.
Kõik õpilased olid minust tollal vanemad – olin pätakas, kellele 17-18-aastased «pihvid» ära üritasid panna ja tundides aina sõna võtta. See oli väga lõbus kogemus – sai palju tehtud ja kõikjal esinetud.
Kas jõuad treeneritöö ja projektide kõrvalt veel millegagi tegeleda?
Praegu osalen veel Ameerika saatesarja «So You Think You Can Dance» Ukraina versioonis. 11. oktoobril jõuab eetrisse osa, milles minu casting’ut näha võib.
Kuidas sa sinna saatesse jõudsid?
Olen Ameerika versiooni, mida on eetrisse jõudnud juba kümme hooaega, vaadanud algusest peale. Paari aasta eest mõtlesin, et kui USAs tuleb 10. hooaeg välja, siis pean osalema. Mul oli selleks isegi võimalus – viibisin möödunud aasta novembrist selle aasta veebruari alguseni Ameerikas ning naasin Eestisse 4. veebruaril. 14. veebruaril toimusid aga LAs tantsusaate casting’ud. Siis mõtlesin küll, et oleks võinud veidi kauemaks jääda…
Samas pole võimalik Ameerika saates osaleda, kui sa pole kodanik. Olgu, casting’ule võid küll minna, kuid järgmisesse vooru saades peab sul olema tõendav paber, et oled saanud kodanikustaatuse.
Kui olin veebruaris Eestisse naasnud, siis paari nädala möödudes kirjutas mulle Läti tantsija, kes kutsus mind Baltikumi casting’ule. Aprillis toimunud casting’ult valiti välja omakord hulk inimesi, kes pääsesid edasi Ukraina eelvooru. Eks see ole kõikjal nõnda – esmalt vaatavad produtsendid su üle ja otsustavad, kas oled üldse kohtunike ette astumise vääriline.
Mida sa saatesse proovides tegema pead?
Pead esitama soolo, mis on poolteist minutit pikk, ja igaks juhuks valmistama ette ka teise soolo – juhuks, kui kohtunikud soovivad veel midagi näha.
Rabad mitmel rindel!
Jaa, kuid see pole veel kõik – nimelt sain üleeile pakkumise lavastada LA Fashion Weekil tantsu-show’d, mis on saateks hetkel veel suhteliselt tundmatu laulja Jairemie Alexanderile.
Kuna show toimub juba oktoobris ja mul puhtfüüsiliselt pole võimalik USAsse sõita, siis toimuvad proovid Skype’i vahendusel.
Kas sul on eeskujusid või lemmikmuusikuid, kes sind inspireerivad?
Kuigi kuulan erinevat muusikat – alustades r’n’b ja lõpetades klassikalisega, olenevalt hetketujust, on mu suuremad lemmikud Bruno Marsi ja Justin Timberlake’i viimased plaadid.
Tantsijatest hindan väga Kyle Hanagami, Ian Eastwoodi ja Brian Puspos.
Kuidas saavutada tantsumaailmas edu?
Peab olema piisavalt kontakte, siis jõuavad pakkumised sinuni iseenesest. Ma läksingi USAsse sel eesmärgil – et leida kontakte, tööd ja tantsuagentuuri, kuhu end kirja panna, kuid seal on kõik palju raskem. Konkurents on väga suur ja sind tahetakse ära tappa, kui üritad kuhugi jõuda. Ma läksin sinna valel ajal – talviti ei toimu midagi, kõik audition’id on kevadel.
Kas kontaktide saamise eesmärgil tuleb palju sotsialiseeruda?
Ei, Tallinnas on see märksa lihtsam – kõik tunnevad kõiki, siin pole n-ö A-klassi kuulsusi.
Kas lavanärvi pole?
Tavaliselt mitte, teinekord tuleb enne lavale minekut väike sabin sisse. Kuid näiteks Ukraina saate puhul – ma pole kunagi nii palju närveerinud kui enne seda casting’ut! Terve öö mõtlesin sellele, et mul pole ju kava, mida ma seal õieti tegema hakkan – ja nõnda ei maganud sekunditki. Nõnda läksingi hommikul aga lennukile, sealt otse lavale, intervjuud andma ja kohe tagasi lennukile. Kohutav väsimus oli!