Video: Amazonases joovad liblikad kilpkonnade pisaraid

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mesilased ja liblikad joovad kilpkonnade pisarvedelikku
Mesilased ja liblikad joovad kilpkonnade pisarvedelikku Foto: Youtube

USA teadlastele jäi silma, et Amazonase piirkonnas joovad erksavärvilised liblikad kilpkonnade pisarvedelikku.

Nad märkasid, et kilpkonnade ümber tiirlesid liblikate parved ning neid hakkas see huvitama, edastab Live Science.

Teadlaste sõnul võivad liblikad kilpkonnade pisarvedelikku juua, kuna see sisaldab naatriumit, mida Amazonases on väga vähe.

Kilpkonnad saavad naatriumit putukatest, kaladest  ja väikekoomadest toitudes. Neis on üsna suures koguse naatriumit.

Samas aga on paljudel taimetoidulistel liikidel seal naatriumist puuudus ning selle tõttu otsivad võimalusi seda ainet saada.

«Kilpkonnade pisarvedelik ei ole liblikate jaoks ainus naatriumiallikas. Nad saavad seda ka loomade uriini juues, jõekallaste mudast, läbi higistatud riietest ja higistavatelt inimestelt,» selgitas USA Florida loodusmuuseumi teadlane Geoff Gallice.

Lääne-Amazonase piirkonnas on vähe naatriumit, kuna see asub Atlandi ookeani soolasest veest 1600 kilomeetri kaugusel ning sinna ei jõua tuultega ka Andidest pärit mineraaliosakesi.

Teadlasi huvitas küsimus, kas liblikate tegevus aitab, kahjustab või ei mõjuta üldse kilpkonni.

Oletatakse, et see võib muuta kilpkonnad haavtavaks, kuna pisarvedeliku joomise ajal on nägemine hägustunud ja nad ei pruugi näha neid ründavaid kiskjaid.

Samas aga on liblikate poolt ümber piiratud kilpkonni kergem pildistada.

Gallice sõnul ei paistanud, et liblikate selline toitumisviis oleks kilpkonni kahjustanud.

«Kilpkonnadel on piisavalt pisarvedelikku ning liblikad tarbivad vaid väikese piisa,» sõnas teadlane.

Teadlased panid tähele, et ka mesilased imevad kilpkonnade pisaraid. Samas aga ärritavad mesilased kilpkonni rohkem kui liblikad.

Naatriumipuudus on ka teised selle piirkonna loomad pannud ebaharilikult käituma. Näiteks kakaduud saavad naatriumit savist. Samamoodi käituvad ahvid, kes söövad muda.

Uurijate arvates võivad liblikad nokkida kilpkonnadelt ka teisi aineid, näiteks aminohappeid, mis on valgu ehitusmaterjaliks.  

Teadlastel on edaspidi täpsemalt uurida, mida putukad saavad kilpkonnade silmadest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles