/nginx/o/2009/12/21/285851t1heced.jpg)
Selle aasta mais avastati Berliini Charité haigla surnukuuris säilitatavate inimjäänuste seas torso, mis arvatakse kuuluvat kuulsale revolutsionäärile Rosa Luxemburgile.
Müsteerium Rosa Luxemburgi surnukeha ümber jätkub
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prokurör konfiskeeris torso ning andis käsu ilma pea, käte ja jalgadeta jäänust uurida, kirjutab Bild.
Ajaloolaste andmetel ei maetud 1919. aastal tapetud Rosa Luxemburgi mitte kunagi maha, vaid ta surnukeha jäeti Berliini Charité haiglale.
Charité haigla juriidilise meditsiini osakonna juhi Michael Tsokos teatel võib haigla keldrist avastatud inimjäänus kuuluda Luxemburgile.
Tsokose sõnul uuris ta leidu, et kas esialgses lahkamisraportis olev info vastab tõele.
Uuring näitas, et tegemist oli 40 – 50-aastase naisega, kes kannatas artriidi alla ning kellel oli üks jalg lühem.
«Jäänusel on mitmeid sarnasusi Rosa Luxemburgi kehaga,» nentis lahkamisarst.
Oma surma ajal 1919. aasta veebruaris oli Rosa Luxemburg 47-aastane. Tal oli kaasasündinud jalakahjustus, mille tõttu ta lonkas.
Kommunist ja revolutsionäär Luxemburg tapeti parempoolsete paramilitaristide poolt ja ta surnukeha heideti Berliini Landwehri kanalisse.
Kanalisse viskamisel olid naise käed ja jalad traadiga kokku seotud. Vee all olnud kuudega võis traadi rooste keha kahjustada.
1919. aasta kevadel hakati kanalit puhastama ja sealt leiti naise surnukeha, mis viidi Berliini Charité haiglasse uurimiseks. Siis ei teatatud, kellele see keha kuulub.
Berliini Friedrichsfelde surnuaiale pandi Luxemburgile hauamonument. Sinna maeti ka mingi surnukeha, kuid see kadus 1935. aastal, kui natsid haua rüüstasid.
Selle tõttu ei olnud leitud torso uurijatel seda võimalik hauas olnud jäänustega võrrelda.
Rosa Luxemburg (5. märts 1871 – 15. jaanuar 1919) oli Saksamaa ja Poola poliitik, marksist ja revolutsionäär.
Rosa Luxemburg võttis osa 1905. aasta revolutsioonist Varssavis. Lähenes bolševikele, propageeris Vene revolutsiooni kogemusi. Taunis militarismi ja imperialismi, eitas rahvaste enesemääramise õigust.
Oli Esimese maailmasõja ajal militarismivastase agitatsiooni pärast 1915. aasta veebruarist kuni 1918. aasta septembrini vangis, seda küll vaheaegadega. Tapeti Berliini tööliste relvastatud väljaastumise ajal 1919. aastal.