Hollandi ajaloolaste Bas van Baveli ja Oscar Gelderblomi sõnul tegi juustutootmine hollandlastest Euroopa puhtaimad inimesed.
Juustutootmine tegi hollandlastest puhtaimad eurooplased
Puhtusekultuur juurdus Hollandis juba keskajal, kirjutab Spiegel.
«Juba varasel keskajal imestasid teistest maadest Hollandisse reisinud, kuidas seal kõik nii puhas on. Mitte ainult Hollandi kodud ei säranud puhtusest, vaid ka turud, poed ja muud avalikud kohad,» selgitasid ajaloolased.
Hollandi hügieen oli oma ajast ees. Ülejäänud Euroopa hakkas sellele mõtlema alles 18. – 19. sajandil.
«Hollandlase puhtuseharjumise taga on tegelikult juustutootmine. Samuti ka piimatoodete müümine turul,» selgitasid ajaloolased.
Hollandis rajati esimesed juustutootmised juba 1350. aastatel, nende arvukus kasvas plahvatuslikult 15. sajandil. Juustu ja piimasaaduste hoiustamine, turustamine ja müümine nõudsid ideaalset puhtaid tingimusi.
Hollandi juustutootmistes töötasid eelkõige tütarlapsed ja naised.
«Naised olid need, kellest hügieenikombed alguse said. Hollandlaste seas juurdus juba keskajal pidev käte pesemise komme. Ka uhuti kõikvõimalikud tootmisvahendid tulikuuma vee ja erinevate looduslike desinfitseerimisvahenditega üle,» nentisid uurijad.
14. – 16. sajandil tekkis Hollandis linnastumine. Maalt piima- ja juustutootmiskeskustest linna tulnud tõid kaasa oma hügieenikombed ja need hakkasid juurduma ka linnas.
«Maalt linna jõukasse perekonda teenijaks läinud naised olid puhtamad kui nende peremehed. Kuid nad õpetasid puhtust hoidma ka linlastele,» lisasid ajaloolased.
Nad jätkasid, et tol ajal mängisid piimatooted hollandlaste menüüs.
«Sellest ajastust pärit kokaraamatutes on lehekülgi, kuidas piimatooteid, sealhulgas juustu hügieeniliselt hoiustada. Lisaks veel, kuidas hoida söögi tegemise ajal puhtust,» selgitasid uurijad.
Nende kinnitusel on hollandlaste puhtusearmastus säilinud läbi sajandite ning siiani annavad nad ülejäänud eurooplastele silmad ette.