Karusnahkne kasukas – kas ainult ilu pärast?

Reet Aus Foto: Mihkel Maripuu

Koos miinuskraadidega ilmuvad tänavapilti kaunitesse karusnahksetesse kasukatesse mähkunud daamid, kelle kehakatted loomakaitsjates ja rohelise mõttelaadiga inimestes õõva tekitavad.

Poolt:

Jelena Skulskaja

kirjanik

Olen küll muidu roheliste poolt, aga karusnahkset kasukat kannan siiski hea meelega. Lihtsalt sellepärast, et see on väga ilus.

Loomulikult ei ole ma selle poolt, et loomi peab karusnahkade saamiseks tapma – kindlasti mitte, aga ikkagi ma kannan neid ja mulle meeldib. Eriti imponeerivad mulle punarebase, sinirebase ja hõberebase nahad.

Ning naaritsanahk ja värvitud jänes. Hülgenahka ma aga ei kannaks, sest olen ükskord dokumentaalfilmist näinud, kuidas neid tapeti. Ja üldse – kui ma oleksin näinud, kuidas teisigi loomi nahkade saamiseks tapetakse, ei kannaks ma neidki iial. Aga ma ei ole näinud! Sama moodi on barbaritel – nad ei saa aru, kuidas on seotud loomade tapmine ja ilus kasukas.

Praegu on mul vaid kaks karusnahast kasukat – üks Eestis tehtud sinirebasest lühike ja teine väikestest tükkidest naaritsakasukas, mis on ostetud Kreekast.

Loodan, et rohelised mind nüüd selle jutu eest maha ei löö!

Vastu:

Reet Aus

moekunstnik

Kui rääkida karusnahast, siis mina eelistaksin vaid taaskasutusest muretsetud nahka ja kunstkarusnahka juhul, kui see on valmistatud keskkonnasäästlikku tehnoloogiat kasutades. Pole ju saladus, mis karusnahatööstuses toimub – kolme lausega pole sellest probleemi süvenemiseks võimalik rääkidagi. Keda huvitab, lugegu internetist. Mis aga kunstkarusnahka puudutab, siis selle tootmise tehnoloogiad on kõik üsna keskkonda saastavad ning üldjuhul kasutatakse ka taastumatuid loodusvarusid.

Tulin just Kopenhaagenist Fashion Summitilt, moetööstuse olulisimalt sündmuselt ja kokkutulemiselt. Istusin ja kuulasin päev otsa ettekandeid, mida esitasid Gucci, Eduni ja H&Mi esindajad järgmise kümne aasta keskkonnasäästlikest arengutest. Ja mujal maailmas on järgmisel kümnel aastal suunatud kõik keskkonnasäästlikele tehnoloogiatele, orgaanilistele materjalidele.

Nii et minu meelest on eilne päev diskuteerida teemal, millist materjali eelistada. Kui probleemistikku kas või korraks süveneda, on kõik väga selge.

Nähes aga tänaval karusnahkadesse mähkunud daami, ei valda mind mitte mingisugused tunded. Olen end ammu vabastanud igasugusest isiklikust suhtumisest kaaskodanikesse. Igaüks teeb oma valikud ise ja elab oma elu nii, nagu tahab ja õigeks peab. Mina endale sooblit ümber ei pane, aga kui naabrinaine otsustab panna, siis on see tema valik.