/nginx/o/2009/12/16/283216t1h5ac8.jpg)
Kes meist poleks lugenud soovitusi, et kui jõuludeks midagi muud kinkida ei oska, siis tee ise - meisterda, koo, heegelda või keeda midagi kokku. Kas isetehtud on ikka alati hästi tehtud?
Isetehtud kingitused on saatanast?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuntud Austraalia kirjanik ja professor Germaine Greer arutleb väljaandes The Guardian just nimelt ise tehtud kingituste väärtuse üle. Tema sõnum on lühike ja järsk: «Tänan, ei!»
70-aastase Greeri arvates on inetute, ise valmis tehtud ning «armastuse ja headusega» täidetud asjade kinkimine lausa ahistamine.
Ta kardab, et praegune majanduslik mõõnaperiood on välja meelitanud veelgi rohkem kodukootud käsitöömeistreid. «Nüüd on juba liiga hilja nende tikkijate ja kudujate käest nõelu ära tirida, kuid kui mul õnnestuks mõnigi neist terve mõistuse juurde tagasi tuua, siis vähendaks see inimlikke kannatusi jõulude ajal tunduvalt.»
Kui paljude arvates on oma käega valmistatud esemetes rohkem armastust ja headust, kui üheski poest ostetud asjas, siis ka selle lükkab feministide ikoonina tuntud naine kolinal ümber.
Greer ei mõista, miks peaks lähedastele kohmakalt kootud asju kinkima - see sunnib vaeseid kingisaajaid vaid silmakirjalikkusele ning koormab neid süütundega.
Ta meenutab ka, et pole kunagi tundud rõõmu ei sõbra kingitud tikitud pildist ega puidust salatikausist. Samas ei ole ta ka neist kuidagi lahti osanud saada. «Need tulevad minuga hauda kaasa,» ironiseerib Greer ning hoiatab, et käsitsi tehtud kinkidel on kohe selline kuri võim meie üle.
Kokkuvõttes usub kirjanik, et kuniks inimesed midagi iseenda jaoks teevad, on see täiesti talutav ja väärikas, kuid jäägu see ka nii.