Mehed löövad suvel suurtantsu lahti

Urmas Hännile
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rege rauta suvel vangert talvel - esimene suvise meeste tantsupeo proov toimus Rakvere staadionil 13. detsembril.
Rege rauta suvel vangert talvel - esimene suvise meeste tantsupeo proov toimus Rakvere staadionil 13. detsembril. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Tuleva aasta 13. juunil toimub Rakveres teine üle-eestiline meeste tantsupidu.


„Kui me esimest meeste tantsupidu tegema hakkasime, mõtlesime tuhandele mehele, tantsimas oli aga kaks tuhat. Seekord mõtleme suuremalt - teisel peol on väljakul kolm tuhat meest," ütles peo idee autor ja pealavastaja Maie Orav.


Peale Eestis regulaarselt rahvatantsuga tegelevate meeste on seekord peole registreerunud hulk hobitantsijaid, eelkõige spetsiaalselt suviseks suurpeoks kokku tantsima hakanud või veel hakkavate ärimeeste, riigiametnike, ajakirjanike, kuid ka poliitikute rühmade liikmeid.

Kui 2006. aastal peetud esimene meeste tantsupidu üritas tantsu kaudu avada mehe rolli Eesti ühiskonnas, siis tulev pidu vaatlevat mehe vaimset teekonda ja suhet loodusega.

Et meeste teine tantsupidu kannab nimetust „Elementaalne" ning selle filosoofia puudutab lausa kosmilist korda ja harmooniat, ei tule argine ei peo kava ega seal kõlav muusika: spetsiaalselt selle peo jaoks loodud tantsudes ja nende saatemuusikas on lähtutud küll eesti folkloorist, ent nii esimene kui teine on kohendatud tänapäevasesse vormi.

Ehkki vanarahvas ütles, et kui meesterahvas hakkab tantsima, läheb naisterahvas nurka, tänapäeva naised nii allaheitlikud pole.
Juba meeste esimese tantsupeo järel hakati tantsuringkondades arutama vajadust korraldada naiste tantsupidu, nüüd on keskustelu lõppenud ning otsustatud, et naiste undrukud lehvivad tantsupeo hoos Jõgeva staadionil aastal 2011.

„Küll otse, küll kaudselt on tantsuga seotud inimesed andnud mõista, et see võiks toimuda just Jõgeval, sest siin sai ju ülemöödunud aastal peetud osavõtjaterohke naistetantsu festival koos üleriigilise võistutantsimisega," on ajalehele Vooremaa ütelnud Airi Rütter, Jõgeva kultuurikeskuse juhataja ning folklooriseltsi Jõgevahe Pere eestvedaja. „Toona käidi välja mõte, et Jõgevast võikski saada Eesti naistetantsu pealinn - nii, nagu Rakvere on meestetantsu oma."

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles